Transpordiameti ärilise lennutegevuse üksust juhib Kadri Tusis , kes on erialalt piloot, saanud hariduse Eestis ning 15 aastat ka piloodina töötanud. Ta on olnud Boeing 737 lennukikapten ja Bombardier CRJ900 peapiloot. ennundus on vastutusrikas tegevusvaldkond, mille etappe L tuleb ka regulaarselt inspekteerida. Selleks on Transpordi- ametis asjakohased struktuuriüksused, muuhulgas ka ärilise lennutegevuse toetamiseks, kontrollimiseks ja sertifitseerimiseks. Lennunduses on kõige kõrgem prioriteet kahtlemata ohutus – see peab olema esimeses järjekorras tagatud, seejärel tuleb kõik muu. Samas sõltub ohutu lennuliiklus tuhandete pisiasjade jadast, mis kõik peavad turvalisuse nimel täidetud olema. Nii saab öelda, et tegelikult polegi ohutuse tagamisel kõrvalisi asjaolusid – kõik on tähtis ja järeleandmisi ei saa kusagil lubada. Esimene naine pilootide mehises seltskonnas Äriline lennutegevus ehk selline, kus lendamise või lennutranspordi eest küsitakse raha või osutatakse seda tasulise teenustööna, on allutatud Transpordiameti lennundusteenistuse lennutegevuse osakonna ärilise lennutegevuse üksusele. Selle alla kuulub nii äriline reisijatevedu, postivedu kui kaubavedu, kui seda teostav ettevõte on registreeritud Eestis. Selliseid ettevõtteid, millele üksuse pädevus laieneb, on meil kümmekond. Ärilise lennutegevuse üksusel on terve rida teenistusülesandeid, neist olulisemad on näiteks lennuettevõt - jate lennuohutus- ja juhtimissüsteemialase järelevalve teostamine ning sertifitseerimine, lennutegevusalaste õigusaktide ja muude reguleerivate dokumentide projektide koostamisel osalemine, lennuohutusealase teatmematerjali, metoodikate ja käsiraamatute koostamine, lennuettevõtjate lennutegevusekäsiraamatute hinda - mine ja kontrollimine jpm. Kadri Tusis juhib Transpordiameti ärilise lennutegevuse üksust ja on ametilt juhtivinspektor. Tema erialane taust on põnev. Kadri on õppinud piloodiks, saanud asjakohase hariduse Eestis ning sajandi alguses 15 aastat ka piloodiametis praktiseerinud nii Estonian Airis kui hiljem välismaa lennufirmas. Viimased viis aastat enne meie rahvusliku lennukompanii pankrotti oli Kadri seal ametis juba lennukikaptenina Eesti toona suurimal õhulaeval Boeing 737 ja hiljem Bombardier CRJ900 peapiloodina. Võib liialdamata öelda, et toona jooksis kohalik ajakirjandus lausa tormi, et Kadriga intervjuu teha. Lehelugusid ilmus nii Õhtulehes, Eesti Päevalehes kui ka ajakirjas Anne ja Stiil. Lisaks muidugi Järva Teatajas, sest naise sünnikodu on Türil. Põhjus oli lihtne – tegemist oli Eesti esimese ja ainsa naispiloodiga muidu vaid meestest koosnevas seltskonnas. Eelmise kümnendi keskpaigaks, aastal 2013, oli olukord mõnevõrra muutunud ja Eestis töötas piloodina juba ligemale 15 naist.
Lenduriameti sai kätte juba keskkoolist Kadri Tusise jaoks aga sai kõik alguse koolipõlvest, mil tal oli süven - datud huvi matemaatika vastu. 1990. aastate keskel aga õpetati matemaatikat väga hästi Tartumaal asuvas Nõo reaalgümnaasiu - mis. Juhtus nii, et juba toona tegutses selles koolis ka eraldi lennun - dusklass, millest hiljem kasvas välja tänane Eesti Lennuakadeemia. Saadetuna vanemate soovitusest, asuski ta lennundusklassi õppi - ma, teadmata veel, et valdkonnast saab talle kutsumus paljudeks aastateks. „Ega mul toona ei olnud erilist kirge lendamise vastu või kindlat taht - mist lenduriks saada,” meenutab Kadri Tusis. „Aga katsed tegin läbi, ilmnes, et teadmised lubavad ja tervis on korras ning sain sisse. Küllaltki kiiresti mõistsin, et mulle see ala väga meeldib. Kuigi jah, lennuklassis olin ainuke tüdruk, aga klassivennad olid igati normaal - sed ja sellelt pinnalt mingeid probleeme ei tekkinud, ei siis ega edaspidi.“ Nii väljus ta 1996. aastal Nõo reaalgümnaasiumist, taskus lõpu - tunnistus, ametpiloodi paberid ja hõbemedal. Aasta õppis ta veel Soomes helikopteri piloodiks ning 1998. aastal sai Kadri Tusisest Estonian Airi Fokker 50 pardal esimene ohvitser. Viie aasta pärast kolis ta ümber Boeing 737 pardale, 2011. aastal sai temast aga Eesti esimene reisilennuki naiskapten. Takkajärgi kinnitab Tusis, Eestis anti juba siis, ja praegu seda enam, väga kvaliteetset lennundus - haridust, mille pinnalt saab edukalt tõusta nii suurte õhulaevade piloodiks kui ka kapteniks. Estonian Airis sai Kadri Tusis lennata kuni 2015. aasta novembrini, mil lennufirma lõpetas äritegevuse ja peagi kuulutati välja ka pank - rot. Personal, sh piloodid, kaotasid töö. Transpordiametisse tööle siirdununa lendas ta töö kõrvalt veel mõnda aega teises lennufirmas, aga ühel hetkel sai selgeks, et kui tahad midagi hästi ja põhjalikult teha, siis tuleb sellele ka keskenduda. Pilooditöö võimaldas karjääris edasi liikuda Praegust ametit ärilennunduse juhtivinspektorina iseloomustab Kadri Tusis kui tegelemist järelevalve ja sertifitseerimisega, olgu siis ettevõtetes kohapeal teostatavad auditid, lennutegevuse kontrolli - mine või koolituste inspekteerimine. Praeguses töös pole varasem piloodikogemus ainult abiks, vaid on ametijuhendi järgi lausa kohus - tuslik, et ärilennunduse inspektor on piloodi taustaga ja tunneb lennufirmade köögipoolt. Ainult teooriapagasi põhjal lennundus - ettevõtteid inspekteerides kannataks töö kvaliteet oluliselt. Sestap ka selline nõue. Ärilennunduse alla kuulub tegelikult lõviosa kogu lennundus - tegevusest, sellest jäävad põhimõtteliselt välja vaid eraviisilised lendamised. Transpordiamet kontrollib neid firmasid, mis on regist - reeritud Eestis. Teised lennufirmad, mis satuvad oma õhusõiduki - tega Eestisse, näiteks Tallinna lennuväljale, kuuluvad ka Transpordi - ameti kontrolli alla, aga nende üle teeb järelevalvet ameti teine struktuuriüksus.
85
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook