TEHNOLOOGIA Tallinn saab uue radari ja seire - süsteemid
Juuni alguses valminud Tallinna radari hoone sisevaade.
Fotod: Lennuliiklusteeninduse AS
Liivi Tamm , Teejuhi kaasautor
Lennuliiklusteeninduse AS vahetab projekti „Tuulik“ raames välja Tallinna radari ja uuendab ettevõtte seiresüsteeme.
us tipptehnoloogia toetab sujuvat ja ohutut lennuliikluse U korraldamist ning energiajulgeolekut. Projekti tulemusel on võimalik Lääne-Eestisse rajada nii avamerre kui ka saartele kõrgemaid ja efektiivsemaid meretuuleparke. „Tuulik“ on mahukas projekt, kus koostööd tehakse Kaitseministeeriumiga. Ettevõtmise kulud katab täismahus Euroopa Liit taasterahastu NextGenera- tionEU vahenditest: Lennuliiklusteenindusele on projekti raames eraldatud 5,1 miljonit eurot ning sihiks on kogu ettevõtte seireahela modifitseerimine. Palju uudseid tegevusi „Tegemist on nii Lennuliiklusteeninduse kui ka minu jaoks isiklikult äärmiselt põneva ning hulgaliselt uusi lahendusi nõudva projektiga. Projekti ettevalmistused algasid 2023. aastal koostöös Kliima - ministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kaitseministeeriumiga,“ meenutab Lennuliiklusteeninduse projekti - juht Viljar Vooremäe . „Sellisele projektile rahastus saada on väga oluline saavutus. Samas seab toetus meile väga ranged eesmärgid, mida võtame täie tõsidusega. Eriti keeruline on olnud projektiplaani koostamine, selle põhjal hangete korraldamine ning ajakavas püsi - mine. Algusest saati on ajakava väga pingeline, kuid tähtajad saavu - tatavad ja realistlikud. Näiteks tuli meil mõne kuu jooksul korralda - da paralleelselt kolm mahukat riigihanget, millest ühegi venima jää - mist ega muul moel ebaõnnestumist ei saanud me endale lubada. Oleme seni väga edukalt hakkama saanud ning usun, et saavutame lubatud eesmärgid 2025. aasta lõpuks nagu oleme Kaitseministee - riumiga kokku leppinud.“
Vooremäe sõnutsi on projektis olnud Lennuliiklusteeninduse jaoks palju uudset. „Ettevõte muutus 2024. aastal riigihankekohuslaseks ja projekti „Tuulik“ hanked olid Lennuliiklusteeninduse jaoks esime - sed riigihanked. Ettevõte hankis ja paigaldas viimati sekundaar - radareid 90-ndatel, mis tähendab, et uue radari hankimise ajaks sellealast oskusteavet ja kogemust enam polnud. Omajagu keeru - kust lisas asjaolu, et projekti tiheda ajakava tõttu tehti uuendusi seireahelas mitme süsteemiga ühel ajal,“ räägib ta. „ADS-B pole Eesti lennujuhtimises kunagi kasutuses olnud, samuti pole meil aastaid olnud ligipääsu Eesti õhuväe radariinfole. Nii et uute ja keerukate lahenduste elluviimist jagub!“ Millised on projekti „Tuulik“ peamised tegevused ja uudsed lahendused? WAM-süsteem disainitakse ringi Lisaks uue radari hankimisele laiendatakse projekti „Tuulik“ raames olemasolevat WAM-süsteemi (ingl Wide Area Multilateration ehk laia ala kattev multilateratsioonisüsteem). See süsteem täidab lennu - juhtimises sama ülesannet nagu sekundaarradar, kuid süsteemi tööpõhimõte, ülesehitus ja õhusõiduki asukoha tuvastamise mee - tod erineb radari omast märkimisväärselt. Süsteemis võtavad neli või enam täpselt teadaolevates asukohtades paiknevat vastuvõtjat vastu õhusõiduki transponderi signaali. Signaali saabumise aeg fikseeritakse ning keskarvuti määrab vastuvõtjatest saabunud aja - templite alusel õhusõiduki asukoha. Senini kasutas Lennuliiklus - teenindus sellist WAM-süsteemi, mis oli ajatempli määramisel sõltuv satelliitnavigatsiooni süsteemi GPS-signaalist (ingl Global Positioning System ). Viimastel aastatel on GPS-signaale tahtlikult
87
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook