Ain Alvela , Teejuhi kaasautor
damiseks eraldatud 25 miljonit eurot, mis on mõeldud laevade moderniseerimise ja kliimasäästlike meretehnoloogiate keskuse (ingl Estonian Marine Greentech & Retrofit Hub ) käivitamise toeta - miseks. Raha pärineb kasvuhoonegaaside kaubandusest saadud tuludest ning suunatakse lähiaastatel Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu laevade ümberehituse vallas Eesti konkurentsi - võime tõstmiseks. Selles vallas tehakse koostööd 2022. aastal loodud Eesti Merenduse Innovatsioonikeskusega (EMI), mis on merendusklastri liige ning tegeleb samuti Eestis tegutsevate meren - duse ja laevaehitusega seotud ettevõtete tutvustamisega maa - ilmas. Merendusklaster on teinud rea ettepanekuid praegu koostamisel olevasse võimuleppesse. Üks neist puudutab laevapere maksusta - mist, mida ettevõtete arvates võiks käsitleda ühtsena nii reisijate- kui ka kaubaveolaevadele. Ollakse seda meelt, et ellu tuleb viia laeva - omanike registri reform, mis annab Eestile naaberriikidega võrdsed konkurentsitingimused. Välja on töötatud ka ettepanekud võitluseks varilaevastikuga. Sellega seoses osaleb klaster mereakvatooriumi monitoorimise algatuses ehk Merehundi projektis, mis tegeleb muu hulgas ka
Poolteist aastat tagasi tulid kokku edumeelsed merendussektori ettevõtted ning moodustasid meremajanduse kõiki valdkondi hõlmava mittetulundusühingu Eesti Merendusklaster. 2024. aasta detsembrist juhib klastri tegevust Ragmar Saksing , kes on varem silma paistnud oma tegemistega rohetehnoloogiate edendamisel. okkuvõtlikult öeldes on merendusklastri eesmärk kergitada K valdkonna ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning pakkuda neile tuge maine parandamisel, edendades uuendusmeelsust, mis suuresti võiks väljenduda ka teadus- ja arendustegevuses. Just seda viimast eesmärki silmas pidades sai merendusklastri asutajaliikmeks ka Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) ning koos selle - ga ka Eesti Mereakadeemia. Nii kuuluvad MTÜ Eesti Merendus - klaster 13-liikmelisse juhatusse Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger ja akadeemia Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo . Lisaks kuulub klastri liikmeskonda Tartu Ülikool. Meren - dusvaldkond pole üldsegi marginaalne – Eesti merendussektorisse kuulub umbes 1700 ettevõtet ja nende majanduslik võimekus edeneb jõudsalt. Kui 2023. aastal andis sektor Eesti sisemajanduse koguprodukti 4%, siis 2024. aastal oli panus juba 5%. Merebioloogi haridusega Ragmar Saksing on viimased paarküm - mend aastat tegutsenud tehnoloogiavaldkonnas, vedanud seitse aastat rohetehnoloogia klastrit, juhtinud strateegilisi projekte nii idufirmades kui ka mujal. Näiteks juhtis ta projekti, mille käigus rajati Saaremaa–Hiiumaa vahelisele Väinamere parvlaevaliinile siinkandi esimene tark sadam. Kolleegid toovad tema tugevustena välja visioonide loomise oskuse, eduka strateegilise müügi, hea inseneri - meeskondade koostamise ning panuse keskkonnasäästlike tehno - loogiate arendamisse.
Ettevõte ShoreLink tegeleb kaldavoolu- ja laadimis - lahenduste väljatöötamisega sadamatele. Pildil OÜ ShoreLinki turundusjuht Andriana Chupova, Ragmar Saksing ja ettevõtte tegevjuht Martin Mehilane.
Klaster kujundab sektori ettevõtete ühised seisukohad
Fotod: Merendusklaster, erakogu
Ragmar Saksing rõhutab, et merendusklaster on loodud ettevõtjate eestvedamisel ja ennekõike sellepärast, et merendusega otse või servapidi seotud erasektori organisatsioonide hääl jõuaks kõrge - male ja kaugemale, sh poliitikutest otsustajateni. Kliimaminis - teerium andis merendusklastri loomiseks väikese toetuse.
„Merendusklastri eesmärk on Eesti ühiskonnas meremajandust populariseerida.” Ragmar Saksing
Merendusklastri tegevuse esimeseks oluliseks tulemuseks võib pidada 2024. aasta septembris valitsuselt merendussektori aren -
9
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook