indude peletamise vajadus on aktuaalne nii põllunduses kui L ka kalanduses, et kaitsta saaki ja kalanduses vähendada lin- dude juhuslikku kaaspüüki kalavõrkudes. Linnuparved vaja- vad peletamist ka seireseadmete kaitsmiseks ja lennujaama lähe- nemisaladel ohutuse tagamiseks. Prototüübid projekteerisid ja ehitasid Eesti Lennuakadeemia len- nundustehnika õppekava üliõpilased Elisabeth Toomik ja Daniel Mokejev , kes tänavu kooli lõpetavad. Üliõpilaste töö tulemusena on valminud merikotka- ja kanakullikujuline lennumasin, disainiprot- sess algas 2024. aasta oktoobris. Droonide arendus ja katselennud formuleeritakse kahasse lõputööks „Lennuki väliskuju mõju lindude peletamisel“. Nende sõnul oli lõputöö teema köitev, kuna pakkus ainulaadset võimalust ühendada inseneeria, tehniline ehitus ja loodusvaatlused – röövlinde matkivate droonide loomine oli nii tehniliselt kui ka visuaalselt põnev. „Mind kõnetas eriti see, et saime ise algusest lõpuni kavandada ja ehitada kaks erineva kujundusega drooni. Protsess on nõudnud palju loomingulisust, kiiret probleemi- lahendust, tihedat meeskonnatööd ning pikki tööpäevi angaaris,” võttis üks prototüüpide autoritest, Elisabeth Toomik, seni tehtu kokku. Uurimustöö koosnes erinevatest etappidest: taustauuring (teadus- tööd droonide mõjust lindudele jm), konstrueeritavate lindude valik (siin tuli appi mereinstituut), mehitamata õhusõidukite disain ja aerodünaamilised arvutused, materjalide valik ja konstrueerimine, süstemaatiline testlendude sooritamine. Arendusprotsess on olnud keerukas, kuna lisaks tõetruule välimusele peavad linnukid jäljen- dama ka röövlindudele omaseid kiireid ja järske manöövreid, näiteks kiired sööstud saagi ründamiseks. Linnukite mõõtmed on realist- likud, merikotka drooni tiiva siruulatus on 2,2 m, kanakullil 1,2 m.
Merikotkakujulise linnuki kere.
Merikotkakujulise linnuki vertikaalne ja horisontaalne stabilisaator.
Allikas: Elisabeth Toomik, Daniel Mokejev
Fotod: Elisabeth Toomik, Daniel Mokejev
Merikotkakujulise linnuki tiibade sisestruktuur avioonikata.
Linnukid disainiti Fusion Autodesk 3D kujundusprogrammis.
Droonide tiivad freesiti Axiom freespingil Finnfoam vahust, tiiva- otsad ja kere 3D-prinditi Petg plastist. Stabilisaatorid valmistati süsinikkiukangast ja lamineeriti. Keredes on mootor, servo, servo- juhtmed ja tiivas õhukiiruse sensor. Avioonika valikul lähtuti põhi- mõtetest, mis rõhutasid kasutuslihtsust, töökindlust ja minimaalset massi. Komponente on lihtne seadistada ja kasutada. Mootori ja aku valikul lähtuti linnuki tühimassist, soovitud lennu kestusest ning tõmbejõu ja massi suhte nõuetest. Linnukid on kavandatud käsitsi- viskest starditavaks. Prototüüpidega on tehtud kaks katselendu, mille tulemusena on parandatud aerodünaamilisi vigu ja tehtud keretöid, kuna linnukid said katselendudel ka viga. Järgmiseks sammuks on katselennud lindudega. Katselendudel paigutatakse kaameradroon ja ohutusse kaugusesse katsetusdroon, et mitte häirida linde õhkutõusu ajal ja seeläbi katse tulemusi rikkuda ning seejärel tehkse ülelennud linnu- parvede kohal. Lõputööd juhendasid lennuakadeemia lennundustehnika osakonna eksperdid Oskar Saarepera ja Karl-Eerik Unt . Katselennud toimusid aprillis ja mais. Lendude eesmärk oli droonide püsimine õhus piisa -
Kanakullikujulise linnuki freesitud tiiva pooled.
valt kaua, et sooritada õhkutõus lindudest veidi eemal, vältimaks nende ehmatamist õhkutõusu käigus, keskendudes selle asemel lennu mõjule. Merikotkadroon katselende üle ei elanud ning sai põhjalikult kannatada. Kullidrooniga said aga katselennud edukalt sooritatud. Võrdlevad lennud viidi läbi ka DJI Mavic 3T ja Parrot Discoga. Kõik katsed jäädvustati kaameradrooni abil, mis oli katsete ajal õhus 50 m kõrgusel lindudest. Katse- ja võrdluslennud kinnitasid püsitatud hüpoteesi, et eri kujuga droonidel on ka erinev mõju lindude käitumisele. Linnukujuline droon peletas linde paremini kui tavalised droonid, kõige ebaefektiivsem oli multirootor. Droonidega linnupeletamist on varem nii mujal maa - ilmas kui ka Eestis katsetatud, kuid linnukujulised droonid on Eestis uudsed. Edasiarendusena oleks võimalik paigaldada linnudroonile helisüsteem, mis matkiks röövlindude häälitsusi ja kaamerad, et poleks vaja kasutada kõrvalisi vaatlusdroone.
91
TEEJUHT / NR 1 4
Powered by FlippingBook