Foto: Groningeni lennujaam
Hollandis Groningeni lennujaamas on juba toimiv vesinikutaristu.
Maalime lõpetuseks idealistliku pildi lennundusest näiteks aastal 2050. Kõiki praegu käimasolevaid arenguid arvesse võttes – kui väikseks saab lennunduse keskkonnajalajälje ajada, kui see tõsiselt kätte võtta? Kui tehnoloogia edeneb hoogsamalt kui praegu oskame arvata, siis lendavad 2050. aastal ringi eri suuruses mehitamata õhusõidukid, mis veavad nii kaupu kui ka inimesi, kasutusel on taastuvatest alli- katest toodetud negatiivse keskkonnamõjuta kütused, mida kasu- tatakse ka pikamaalendudel. Regionaalses lennutranspordis on droonid piisavalt kiired ja iga- ühele kättesaadavad – drooniga saab Tallinnast Helsingisse ja Eestisiseste ühenduste puhul saab liigelda õhutaksoga, rääkimata pakiveost koduukseni. Kindlasti dubleeritakse regionaalsetel lennu- väljadel ühendusi väiksemate õhusõidukitega. Kõiges selles säilib riigil eeskuju näitamiseks oluline roll – tehno- loogilised uuendused tulevad kasutusele nii tervishoiuteenuste osutamisel, näiteks nii proovide jms veol laborite vahel kui ka liikluskorralduses, mis liigub kaugjälgimisele ning automaatsele tuvastusele nii kriitilise taristu kui ka meile oluliste väärtuste ümber nagu meri, mets ja rannajoon.
tunud, samuti nõuab rohelise vesiniku tootmine rohkelt energia- ülejääki.
2035. aastaks peaks Airbusil valmima vesinikkütusel töötava lennu- ki prototüüp. Sellega seonduvaid arenguid jälgime üsna pingsalt, sest see mõjutab pikemas perspektiivis ka õigusruumi arengut ja keskkonnaambitsioonide realiseerimist. Mõtleme ikka Eestist kui tehnoloogia vallas edumeelsest riigist. Mida on meil lennunduse kontekstis ette näidata? Lennuliiklusteeninduse AS saab hiilata irdtorni tehnoloogia kasu- tuselevõtuga ning lähiaastatel tegeleb oluliselt ka mehitamata lennujuhtimissüsteemi arendusega, et lähiaastatel turu nõudluseks valmis olla. Meil on suuremaid mängijaid nagu Magnetic MRO, kes tegutseb globaalselt, samuti on mitmeid droonide tootjaid nagu Threod, aga ka droonide abil teenuseosutajaid nagu Hepta, samuti kogub hoogu mehitamata lennunduse seirega seonduv teenuste arendus, mis pikas perspektiivis aitab kaasa droonide täisautomaatsele juhti- misele ja suutlikkusele õhuruumi muu lennundusega jagada. Kogumina on see suur eelis valdkonna konkurentsivõime arenda- misel ja tõstmisel.
101
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook