Seoses täiemahulise sõja puhkemisega Ukrainas on väljendid „militaarlennuk“ ja „õhukaitse“ saanud tuttavaks igale Eesti inimesele. Aga milline on olukord Eesti militaarlennunduses? Küsimustele vastab õhuseiredivisjoni ülem major Ivar Sammal . Milline on Eesti militaarõhuvõimekus? huväge juhib õhuväe ülem, kellele alluvad nii õhuväe Õ staap, õhuseiredivisjon, õhukaitsedivisjon, lennubaas kui ka kaitselennunduse järelevalveteenistus. Õhuseiredivisjoni kasutuses on radarid, mis loovad tervikpildi meie õhuruumis toimuvast. Õhukaitsedivisjon valmistub kasutu- sele võtma keskmaa õhutõrje relvasüsteemi IRIS-T SLM ning Ämari Lennubaasi kasutuses on kaks transpordilennukit M-28. Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority ) on õhuväe koosseisu kuuluv struktuuriüksus, mille eesmärk on reguleeritud ja ohutu kaitselennundus. Mis on Eesti õhuväe peamised ülesanded? Õhuväe peamine ülesanne on õhuruumi seire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine. Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objek- tide õhukaitse. Milline koostöö on meie militaar- ja tsiviililennundussektori vahel? Tagame Lennuliiklusteeninduse ASile töötava transponderita lendavate õhusõidukite olukorrateadlikkuse. Lisaks koordineeri-
Õhukaitsedivisjoni keskmaa õhutõrje relvasüsteem IRIS-T SLM.
me treeninglende nii selleks ettenähtud õhuruumis kui ka väljaspool. Tänu kauaaegsele tihedale koostööle on usaldus organisatsioonide vahel võimaldanud üha paindlikumat õhuruumi kasutust ning lennu- juhtide vastutulelikkus on siin lendavate liitlaste jaoks tihti positiivne üllatus. Lisaks rutiinsele lendude tagamisele otsitakse töögruppide vormis ühise laua taga lahendusi olemasolevate treeningalade suurenda- miseks või paralleelkasutuseks, Baltikumiüleste protseduuride ja dokumentatsiooni täiustamiseks ning muidugi regionaalse lennu- ohutuse suurendamiseks. Kuidas on meie ühine õhuruum jagatud tavapäraselt ja kuidas pingelisematel aegadel? Tavapäraselt on õhuväele eraldatud märkimisväärne osa Eesti õhu- ruumist, mis võimaldab Lennuliiklusteeninduse ASil oma põhiüles- annet võrdlemisi lihtsalt täita. Õppuste raames ning ka näiteks Vene- Ukraina sõja intensiivistumisel 2022. aastal võimaldatakse militaar- tegevusteks ka need piirkonnad, mis mõjutavad oluliselt lennu- juhtide tööd ehk tsviillennud peavad üldjuhul arvestama mõõdukate muudatustega lennutrajektooril. Õhuruumi ümberdisainimine on pidev protsess, milles arvestatakse nii tavapäraseid reisijate- ja kaubavedude nii-öelda tipptunde ning eelistatud marsruute kui ka kaitseväe planeeritud suurõppuste ja uute lennuvahendite vajadusi. Lennuk F35 vajab nii avioonika, õhuvõitluse taktika kui ka pilootide eesmärgipäraseks väljaõppeks oluliselt suuremat treeningala kui siiani kasutusel olevad 4+ gene- ratsiooni hävitajad, mistõttu võib lähitulevikus vajalikuks osutuda NATO värskeimate riikide – Soome ja Rootsiga – piiriüleste treening- alade loomine nagu see praegu on tehtud Lätiga. Mida toob tulevik Eesti õhuväele? Lähiaastatel on oluliselt paranemas radarkate Eesti õhuruumis tänu uute radarite/sensorite kasutuselevõtule aastatel 2024–2026. Käesoleva aasta lõpuks läbib Ämari lennubaas uuenduskuuri ning plaanis on 2025. aasta keskpaigas avada Viru radaripost, 2026. aas- ta kevadel Ämari radaripost ning 2026. aasta kevadel Kõpu radari- post. Lisaks võtab õhukaitsedivisjon kasutusele uue relvasüsteemi IRIS-T SLM ning hakkab välja koolitama ajateenijaid.
107
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook