smalt on oluline selgitada, et laialt levinud väljend GPS (ingl E G on tegelikult üks osa GNSSist lobal Positioning System) (ingl G , kuhu peale Amee- lobal Navigation Satellite System) rika Ühendriikide omanduses oleva satelliitnavigatsiooni süsteemi GPS kuuluvad veel GLONASS (vene k ГЛОбальная НАвигационная Спутниковая Система , Venemaa), BeiDou (Hiina) ja Galileo (Euroo- pa) ning valdavalt on need algselt välja arendatud militaarsetel eesmärkidel. Lisaks neile on veel Jaapani ja India arendatavad regio- naalsed süsteemid, mis meie piirkonnas ei levi. GNSS-häiringud jagunevad kaheks: jamming ja spoofing . Jamming on Üpruse sõnul suhteliselt lihtsasti teostatav – selle käigus sega- takse satelliitidelt tulevat signaali, signaal kaob ja navigatsiooni täp- sus langeb või kaob. Ta toob võrdluse orienteerumisvõistlusega, kus võistlejal on käes kompass, aga silmad seotakse kinni ja keegi ei ütle, kuhu peab jooksma. Spoofing on tehniliselt märksa keerukam häiring, mille puhul genereeritakse satelliitidelt tuleva info sarnast väärinfot ning signaali kasutaja juhitakse sihilikult valesse kohta. Siin võiks olla võrdluseks, et orienteerujal on silmad endiselt kinni seotud ja lisaks tõstetakse ta vahepeal rajalt kõrvale. „Kuigi enamus satellitnavigatsioonisüsteeme on arendatud välja militaarsetel eesmärkidel ja olid algselt mõeldud kasutamiseks ainult sõjaväele, siis 2000. aasta mais otsustasid Ameerika Ühend- riigid Bill Clintoni direktiiviga lõpetada GPS-signaalide sihiliku häirimise ehk Selective Avilability ning seejärel hakati GNSSi kui tasu- ta saadavat teenust üha laialdasemalt kasutama ka tsiviil- ja kom- mertseesmärkidel. Tänaseks on „tsiviilisikute“ liigne sõltuvus tekita- nudki olukorra, kus süsteemi algne eesmärk hakkab segama meie kõigi elu,” seletab Üprus. Ida-Eesti kohal on häiringud tugevamad seetõttu, et meie idanaaber segab signaali, et kaitsta oma strateegiliselt olulisi objekte, näiteks Ust-Lugat, Peterburgi, Sosnovõi Bori, Pihkva lennuvälja ning teisi militaarobjekte Peipsi järvest idas. Lääne pool mõju väheneb tulene- valt raadiosignaali tugevuse langusest madalamatel kõrgustel, segajaga antenni kõrgusest, asukohast ning maakera kumerusest. Tegelikult Eestis jammingu- probleem enam väga võimenduda ei saa, sest praktiliselt on kogu Eesti kohal kõrgemas õhuruumis sig- naal juba pikemat aega häiritud. Madalamate kõrguste häiringute puhul on ilmekaks näiteks lennu- firma Finnair Tartu-lennud. Nii Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) kui ka Euroopa Komisjon on aastaid suunanud maailma ja Euroopa lennundust kasutama üha rohkem satelliitnavigatsioonil põhinevaid lahendusi. Sellest tulenevalt on Eestis paraku lõpetatud aja jooksul paljude nii-öelda tavanavigatsioonivahendite töö ning lõpetatud ka Tartus lennuliiklusteenuse pakkumine nagu juba aastaid tagasi Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas. „Kuna lennuliiklusteenust ei pakuta ning tavanavigatsioonivahendid puuduvad, baseerub kogu lennuväljadele lähenemiseks vajalik navigatsioon ainult GNSSil ehk süsteemil, mis ei kuulu Eesti riigile
Fotod: TTJA
Ida-Eesti kohal on häiringud tugevamad seetõttu, et meie ida- naaber segab signaali, et kaitsta oma strateegi- liselt olulisi objekte.
Häiringute mõõtmine Suurel Munamäel.
111
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook