Infot häiringute kohta mõõdetakse iga päev viiest punktist üle Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on täheldanud häiringute kasvu alates 2023. aasta juunist, need on olnud püsivad ning esinenud on üksnes üksikuid pause. TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu lisab, et kui mullu detsembrini oli näha, et häireid esineb vaid Kirde-Eesti kohal olevas õhuruumis, siis alates käesoleva aasta algusest on ala laienenud ka Soome lahele ja Kesk-Eestisse. TJA kasutuses on GNSS/GPS monitooringusüsteem T viie asukohapunktiga üle Eesti, mis kogub infot üle lendavate lennukite transpondritelt ja mõõdab kvaliteeti ka maapinnal. Iga päev jälgitakse, milline on olukord GNSS/GPS kasutatavusega Eesti õhuruumis ning TTJA teeb tihedat koos- tööd Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsiga (EANS). Soome, Läti, Leedu, Rootsi kui ka Norra. Eesti TTJA on nende riikide pädevate asutustega pidevas infovahetuses.
Kulu sõnul saab segaja mõju likvideerida üksnes selle välja lüli- tamisega, aga tehniliste vahenditega üle piiri seda neutralisee- rida ei ole võimalik. „Segaja asub naaberriigi territooriumil ja riikidevahelisi suhteid selles valdkonnas reguleerib Rahvus- vaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU - ingl International Telecommunication Union ), mille liikmed on nii Eesti kui ka Vene Föderatsioon. ITU põhikirja alusel ei tohi ükski artikkel 45 liikmesriik naabritele raadiohäireid põhjustada ning peaks kasutusele võtma meetmed häirete likvideerimiseks. Selliste olukordade lahendamiseks on ITU-l mehhanism – Eesti saab teha ITU-le ametliku teate ning samuti pöörduda otse Vene Föderatsiooni poole kasutades ITU protseduurireegleid.” Ta lisab, et samas peab silmas pidama, et ITU mehhanismid on pigem tehnilised, mitte poliitilised ega pruugi anda soovitud tulemust. Kui segaja oleks Eesti või mõne Euroopa Liidu riigi pinnal, saaks seda olukorda oluliselt lihtsamalt lahendada.
„Eesti õhuruumis on häired tuvastatavad alates 5000 jala kõrgusest ning võivad mõjutada meie õhuruumis lendavate lennukite asukohatäpsust. Maapealsetele kasutajatele häirin- gud üldjuhul mõju ei avalda, kuid probleemide ilmnemisel saab TTJA-le esitada häireteate. Näiteks droonilennutajatele oleme hiljuti just selle sõnumi edasi andnud,” selgitab Kulu. Seni on tavakasutajatelt TTJA-ni jõudnud vaid mõned vihjed maismaalt, pigem on kasutajad hakanud märkama mittetoimivast GPS- seadmest tekkivaid vigu ning esimese hooga arvanud, et põhjuseks on GNSS häiringud.
Umbes aasta aega on häiringuid tuvastatud ka naaber- ja lähi- riikide õhuruumis ning sama probleemiga seisavad silmitsi nii
113
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook