veebruari hommikul startis Lasnamäe lennuväljalt kolm 7 lennukit Helsingisse. Üritus oli piisavalt oluline, et kohal olid posti peavalitsuse ülem Hindrek Rikkand, sõjaminis- ter August Hanko, tema abi kindral Andres Larka ja kindral Ernst Põdder. Kohale olid kutsutud ajakirjanikud ja fotograafid ning tänu sellele kajastusele on tänapäeval olemas sündmusest mitmeid fotosid ja kirjeldusi. Kaks lennukeist olid Avro 504K õppelennukid (pilootideks briti lennuinstruktorid Claude Emery ja Charles Swatridge, kaasa- lendajaiks lennuväe ülem Jüri Ots ning lennuväe tehnikajaos- konna ülem Johannes Teimann), kolmas oli DH-9 kerge luure- ja pommituslennuk, mille piloodiks oli Nikolai Vehlmann ja lastiks 164 kg posti. Postivalitsus valmistas saatmiseks ette neli postikotti, kuid nii suurt lasti ei olnud võimalik lennukisse paigu- tada. Kõige suurem Saksamaale edasisaatmiseks määratud kott tuli maha jätta. Kaasa võeti peamiselt Soome, aga ka Taani, Rootsi ja Inglismaale suunatud ametlik ja diplomaatiline post ning tähtsaadetised. Ilm oli soodne ning nähtavus hea, kuid probleem tekkis Helsingis lennuvälja ülesleidmisega. Peale mõningast tiirutamist linna kohal maanduti sadamas mere- jääle. Vaid õhtuks koliti lennukid üle Santahamina lennuväljale. .
Ilm oli soodne ning nähtavus hea, kuid probleem tekkis Helsingis lennuvälja üles- leidmisega. Peale mõningast tiirutamist linna kohal maanduti sadamas mere- jääle.
Tiirutamise ja ülelennuga lennuväljale kulutati aga ära tagasilennuks arvestatud kütus. Kuna kütuse hankimine võttis aega, lennukid tuli uuesti tankida ning lennuks ette valmistada, siis lükati tagasilend esialgu järgmisele päevale. Kuid järgnevail päevadel valitsenud lumesadu ja tugevad tuuled takistasid väljalendu veelgi. Alles 11. veebruari õhtupoolikul alustati tagasilendu, kuid ka siis ei olnud tuul veel vaibunud. Nõrgema mootoriga Avrod olid sunnitud tagasi pöörduma, vaid Vehlmann jätkas lendu ning jõudis juba pimedas Lasnamäele. Keegi neid sellise ilmaga enam ei oodanud, taas tuli lennuvälja kohal teha mitu tiiru, kuni lennukit märgati ning lennu- väljale tehti lõke. Pimedas maandudes ning kuna ka lennuki kõrgus- tüüridega oli probleeme, lõppes maandumine lennuki kapoteerumi- sega. Tagasilennul tõi Vehlmann kaasa Soomes trükitud Eesti markasid ning neid saatva kulleri (tuntud maratoonari) Jüri Lossmanni. 27 mil- jonit marka laoti seitsmes pakis lennuki põhja. Lossmann võttis sülle veel postikoti Eesti saatkonna diplomaatilise postiga ning istus margapakkide peale ja vahele. Rahakotte paigutades oli ta aga suutnud blokeerida osa sabatüüri trosse, mis tegigi lennuki juhtimise ning maandumise keeruliseks. Õnnetus oli siiski kergete killast – kuigi mõlemad lendajad said viga ja lennuk tuli hiljem maha kanda – toimetati post ja raha siiski õnnelikult kohale. Ülejäänud lennukid naasid Soomest alles järgmisel päeval ning neid oli saatmas ka üks Soome lennuväe Breguet 14 A2, mis omakorda võttis tagasilennul kaasa Soome saatkonna diplomaatilise posti. Kuna jääolud ei paranenud, siis jätkati selliseid postilende kuni aprillini, nii kuidas ilmad lubasid. Kokku sooritasid Soome lennuväe lennukid 10 ning Eesti omad 11 edasi-tagasi lendu. Seoses posti- lennu suuremate kuludega valmistati ka Eesti esimene lennuposti mark – kolmnurkne mark lennuki kujutise ning kirjaga „Eesti Õhu Post“. Margi hinnaks oli viis marka ja see tuli tavalisele, 1,25 marka maksnud postmargile lisaks kleepida. Märtsi algul lendas Vehlmann pea iga päev Helsingisse ja tagasi. Mitmel lennul võeti lisaks posti- kotile kaasa ka mõni eriti tähtis reisija.
* * *
115
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook