ÕHK
1921. a suvel alustasid Saksa lennufirmad lende Riiga ning olid samuti huvitatud nende pikendamisest Tallinnani. Läbirääkimiste tulemusel rentis Aeronaut saksa Sablatnig Flugzeugbau GmbH omanduses olnud Dansk Luft Express nimeliselt taani lennufirmalt Sablatnig P. III reisilennuki koos piloodiga, 20. juulil demonstreeris Aeronaut Lasnamäel oma esimest lennukit – sama renditud Sablat- nig P III. 24. juulil korraldati sellel huvilistele Tallinna kohal lõbusõite (800 marka inimeselt). Tehti kaheksa lendu, iga kord 4–5 reisijaga. Lennud katkestati vihma ning saabuva videviku pärast, huvilisi oleks jätkunud veel. Juuli lõpust hakkas Aeronaut sooritama samuti kaks korda nädalas lende Tallinna ja Riia vahel. Lennati samuti teisipäeviti ning reedeti ning selle ühendusega kavatseti toimetada Tallinnast Riiga edasi Stockholmist saabunud lennupost. Lend startis kell 10 hommikul Riiast, kestis umbes kaks tundi, ning peale vahepeatust Lasnamäel lennati kell neli pealelõunat Rootsist saabunud postiga tagasi. Esimene reis tehti 29. juulil 1921, piloodiks oli sakslane Max Josef Limbach. 26. juulil oli juba Riiast loodud regulaarne lennuühendus Saksamaaga. Nii oli võimalik Tallinnast ümberistumistega lennata ka Berliini või teistesse Euroopa sihtkohtadesse, kuni Londonini välja. Lennuki kandevõime oli 800 kg, lisaks postile võidi kaasa võtta kuni neli reisijat. Piletihinnaks oli arvestatud üks ots 6000 marka, mis oli umbes kaks korda kallim sama vahemaa rongipileti hinnast, kuid reis oli kuus korda kiirem. Stockholmi lennu eest tuli algul välja käia 20 000 marka, augustis vähendati seda 12 000 marga peale. Esialgu vedasid lennukid vaid Rootsist tulnud posti, Eesti postivalitsusega käisid pikalt läbirääkimised. Augustis hakati Aeronaudiga saatma Eesti posti esialgu kuni Riiani, hiljem aga Saksamaale välja. 20. sep- tembrist 1921 hakkasid lennud Riia ja Tallinna vahel toimuma uue graafiku järgi. Lennuk lendas Riiast Tallinna teisipäeval, neljapäeval
Lennuki kandevõime oli 800 kg, lisaks postile võidi kaasa võtta kuni neli reisijat. Piletihinnaks oli arvestatud üks ots 6000 marka, mis oli umbes kaks korda kallim sama vahemaa rongipileti hinnast, kuid reis oli kuus korda kiirem.
ja laupäeval ning Tallinnast Riiga kolmapäeval, reedel ja esmas- päeval. Lisa postimaksu õhupostiga saadetud kirjadelt ei võetud. 30. septembrist lõppesid aga Stockholm–Tallinn–Stockholm len- nud ja 14. oktoobrist ka Riia lennud. Esimesel tegevusaastal ei vedanud Aeronaut just eriti palju reisijaid ega posti. Riiast Tallinna toimus 19 lendu ning Tallinnast Riiga 18, reisijaid lendas Riiga 47 ning Riiast Tallinna 48 inimest. Tallinnast veeti Riiga 252,51 kg posti ning Riiast Tallinna vaid 24,58 kg. Need lennud andsid aga Aeronaudile ainulaadse võimaluse lennunduse äripoolega tutvumiseks ning sidemete sõlmimiseks. Tallinna lendas nelja erinevat tüüpi lennukeid (lisaks eelpool mainitutele asendas vähemalt korra Sablatnig P.III lennukit Fokker F.II), mille heade/hal- bade omaduste võrdlemise tulemusel valis Aeronaut oma tuleva- seks reisilennukiks välja Sablatnig P. III.
Dansk Luft Expressi Sablatnig P.III lennuk D-156 Kaunase lennuväljal 1921. aastal. Tagapool Danziger Luftposti Junker F 13. Nagu näha, lendas D-156 Tallinna–Riia liinist vabadel päevadel ka teistesse sihtkohtadesse.
Foto: Eesti Meremuuseum, Johannes Tilga kogu
118
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook