Teejuht suvi 2024

VESI

iikide hüdrograafiateenistustele on paberkaartide koos- R tamine, kujundamine ja levitamine muutumas kulukaks ja ebaefektiivseks, kuna nõudlus kahaneb. Veeliiklejatele on paberkaartide kasutamine ja korrigeerimine muutunud tülikaks tegevuseks, sest elektroonilised navigatsioonivahendid on töö- kindlad ning paberkaarte läheb harva vaja. Lisaks paberkaartidele on kasutajatel vaja täiendada ja pidevalt välja vahetada mahukaid navigatsiooniteatmikke (nt lootsiraamatud, tulederaamatud jne). Kuigi paberkaardid ja teatmikud on kindlasti kasutusel veel mitmeid aastaid, on veeliiklejate ootused ja vajadused muutumas – navi- geerimiseks vajalikud andmed saavad tulevikus masinloetavaks ning neid on võimalik vaadelda ühest seadmest, ilma et kasutajale kaasneks palju manuaalset tööd ja andmete hankimist erinevatest allikatest. Lisaks paberkaartidele on konservatiivne merendussektor, sh navi- gatsioon juba kolmandat aastakümmet elektrooniliste navigat- sioonikaartide formaadi S-57 lõksus. 1990ndatel, kui S-57 kasutu- sele võeti, oli see uudne ja vajalik lahendus navigeerimiseks kasu- tatavate andmete üleilmsel standardiseerimisel ja Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (ingl International Hydrographic Orga- nization , IHO) tegi selle standardi kasutusele võtmisel head tööd. Kuid S-57 standard tuli külmutada, sest navigatsioonisüsteemid, mis andmeid kasutavad, tuli sertifitseerida ning see seadis navigat- sioonikaartide andmeformaadi täiendamisele piirangud. Kuna ini- meste vajadused ja meid ümbritsev keskkond muutuvad, siis ei saa külmutatud standardid olla lahendus. See, kuhu S-57 navigeerimi- seks loodud standardiseeritud elektroonilise andmestikuna on meid toonud, ei vii meid enam edasi. Veeliiklejad vajavad mugavaks ja ohutuks navigeerimiseks andmeid, mis toetaks ja täiendaks elek- troonilisi navigatsioonikaarte. Tänapäeval koostatakse mitmeid tootespetsifikatsioone andmes- tike jaoks, mis praegu on veeliiklejatele kättesaadavad riigiti erineval kujul ja eri kanalites, kuid mida on vaja standardiseerida. Järgnevalt on lahti kirjutatud esmajärjekorras arendamisel olevate toodete spetsifikatsioonid. 1. S-101 elektroonilised navigatsioonikaardid Kui S-57 võimaldas uuendada ainult sisu, siis S-101 on loodud võimaldama sisu, sisumääratluse (nähtuste kataloog) ja esituse määratluse (kuvamise kataloog) uuendamist. Põhinedes IHO uni- versaalsel hüdrograafilisel andmemudelil S-100, sisaldab S-101 kõiki vajalikke komponente nii hüdrograafiateenistustele elektrooni- liste navigatsioonikaartide (ENC) tootmiseks kui ka laevades kasu- tavatele navigatsioonisüsteemidele (peamiselt ECDIS), et neid vastu võtta ja õigesti kuvada. See tootespetsifikatsioon on loodud paind-likuks lahenduseks, kasutades masinloetavaid omaduste ja kuva-mise katalooge, mis võimaldavad uute navigatsiooniks oluliste näh-tuste lisamist ja nende kuvamist.

da ohutuks navigeerimiseks kõrglahutusega vee sügavuse andmeid ruudustikukujulises ( gridded ) vormis. S-102 vee sügavuse kujuta- mine koos teiste S-100 standardile vastavate toodetega on mõeldud elektrooniliste kaartide täiendamiseks seal, kus ohtlikud navigeeri- mistingimused vajavad eriti täpseid sügavusandmeid (kanalite läbi- mine, sildumine, ankurdamine jne). Teine S-102 eesmärk on pakkuda kõrglahutusega vee sügavuse andmeid teistes valdkondades (hari- dus, teadus, keskkonnakaitse, taristu rajamine jne). 3. S-104 veetaseme info Merevee taseme info on oluline nii teekonna planeerimisel kui ka jälgimisel. Seda on traditsiooniliselt esitatud paberil või eraldi tark- vara paigaldusena, mis ei pruugi olla integreeritud ECDISega. Eriti väärtuslikuks muutub veetaseme info siis, kui see on koos vaadeldav sügavusinfoga elektroonilistel kaartidel ning merepõhja batümeetri- lisel profiilil. Veetaseme vaatluse ja prognoosi andmed teenusena koos sügavusandmetega annavad ka võimaluse paremaks laeva lastimise planeerimiseks. 4. S-111 pinnahoovused Alates iidsetest aegadest kuni tänapäevase laevanduseni on pinna- hoovused mänginud olulist rolli navigeerimisel. S-111 võimaldab pinnahoovuste andmed dünaamiliselt edastada veeliiklejatele ning nende sidumist navigatsioonisüsteemides teiste andmestikega. Pinnahoovuste info lihtsustab otsuste tegemist efektiivsemaks navigeerimiseks ning aitab kaasa keskkonnahoiu eesmärkide saavutamisele. 5. S-124 navigatsioonihoiatused Traditsiooniliselt edastatakse navigatsioonihoiatused mereraadio- side kaudu. Tänapäeval on levinud ka geoinfosüsteemi ehk GIS- rakendused, mis aitavad visualiseerida hoiatuse asukohta ja geo- meetriat. S-124 eesmärk on tuua navigatsioonihoiatused standardi- seeritud kujul laeva navigatsioonisüsteemi (ECDIS) ekraanile. Kusjuures veeliiklejal ei oleks vaja tegeleda oma laeva teekonnale mõju avaldavate hoiatuste valikuga, sest laevale edastatakse ainult tema teekonda puudutavad hoiatused, mitte kogu piirkonna hoia- tused.

Lisaks nendele andmestikele on IHO-l veel plaanis luua järgmiste andmestike standardiseeritud spetsifikatsioonid:

6. S-121 meresõidupiirangud ja piirid; 7. S-122 merekaitsealad; 8. S-123 mereraadio teenused; 9. S-125 merenavigatsiooni teenused; 10. S-126 mereala keskkond; 11. S-127 mereliikluse juhtimine; 12. S-128 navigatsiooniliste toodete kataloog;

13. S-129 kiilualune sügavusvaru; 14. S-131 sadamate infrastruktuur.

2. S-102 merepõhja batümeetriline profiil S-102 merepõhja batümeetrilise profiili peamine eesmärk on pakku-

18

TEEJUHT / NR 10

Powered by