Euroopa Liidu suundumused ja vajadused seoses alternatiivsete kütustega on kasvanud plahvatuslikult. Muide, samal ajal näib olevat kasvanud ka inimeste huvi laevanduse vastu, sest väikelaevajuhi lube tehakse üha usinamalt. „Laevaehituse areng on olnud meeletu ja kohati tundub uskumatu, mida me praegu teeme. Meil on mitte ainult projekteerimises, vaid juba ka tootmises hübriidlaevad, täiselektrilised laevad, CNGd ja vesinikku energiakandjana kasutavad laevad ja see kõik on tulnud viimaste aastatega – esimese hübriidlaeva ehitasime umbes poole tosina aasta eest,“ rääkis Aleksejev. Trendid ja protsessid on võrreldavad autodega. Ühiskondlik surve sunnib näiteks kütust kokku hoidma – laevaehituses räägime hüdro- staatikast ja hüdrodünaamikast, mis määravad aluse merekõlbulik- kuse ja sõiduomadused, aga ka veetakistuse. Hüdrodünaamika on ühtlasi üks Baltic Workboatsi leivanumbritest, mida Nasval uuri- takse ja arendatakse. Nüüdisaegsete laevade põhjad on üsna keerukad ja näiteks Baltic Workboatsi patenteeritud, lainet läbistav laevakere hoiab tradit- siooniliste laevakeredega võrreldes kokku 30% kütust. Üks osa „ wave-piercing “ tehnoloogiast on lainet läbistav vööripaun, mis muudab laeva veepiiri pikemaks ja seeläbi laeva stabiilsemaks, aga lisaks on vööripauna ülemise osa disain võrreldav spoileriga autode küljes, mis tekitab täiendavat allasuruvat jõudu. Tulemuseks on vähem õõtsuvaid liikumisi ja sujuvam sõit ka karmides mereoludes. Just revolutsiooniga – või nimetada seda hoopis rohepöördeks – sama sammu käimine on see, mis aitab ettevõttel mitte üksnes ellu jääda, vaid kasvada. Ühiskonna trendidega kaasas käimise hulka kuulub seegi, et Nasva tehasele toodavad osa elektrist kaks tuugenit, mis Nasva jõe suudmes tehase territooriumil kõrguvad ja on nii Kuressaarest kui ka Tehumardist näha. Baltic Workboatsil läheb Nasval praegu hästi, tööd on palju ja kuigi eelmine aasta oli ilmselt pandeemia järellainetusena mõnevõrra rahulikum, on praegu korraga tootmises 16 laeva. „Need on lepingud, mille oleme sõlminud kuni paar aastat tagasi,“ lisas ta.
Uku Tampere , Teejuhi kaasautor
Tänapäeva maailmas on innovatsioon ja arendus see, mis maksab, toidab ja eristab. „Kui tahad teistest ettevõtjatest eristuda ja olla konkurentsis, siis on ajaga kaasas käimine möödapääsmatu,“ tõdeb Saaremaal Nasval tegutseva ja Eesti laevaehituse lipulaevaks nimetatud Baltic Workboatsi tehase juht Erik Aleksejev . ultuuripärandil on Eestis oluline koht ning Saaremaal on K ajalooline rannarahva elu see, mida rookatuste, kadaka- toodete, rannakalurite ja rannakarjamaade kaudu nii mandri- eestlastele kui ka välisturistidele uhkusega näidatakse. Paadid, meresõit ja paaditööstus on saarlaste uhkus ja armastus. Täna- päeval tuleb Eesti paaditööstuse käibest 80–90% Saaremaalt, seega pole imestada, miks Tallinna Tehnikaülikooli meretehnika ja väike- laevaehituse õpe toimub Kuressaares.
Mis sunnib üht laeva- või paadiehitajat järgima viimast kui tradit- siooni ning teist võtma viimast teaduse arengust ja innovatsioonist?
Baltic Workboatsi Nasva tehase juht Erik Aleksejev mõistab dilem- mat väga hästi. „Muid variante väga ei jää ja see on põhjus, miks mõni peab kaasas käima kõigi uuemate trendidega. Sama tee on valinud ka Baltic Workboats. Laevad on küll hoopis teist nägu kui paarkümmend aastat tagasi ning täis kõige keerulisemat tehnikat, aga samas on laevaehitus traditsiooniline tööstusharu ja lõpuks teevad laeva ikkagi käsitsi valmis inimesed,“ rääkis Aleksejev. Viimaste aastate jooksul on toimunud tohutult kiire revolutsioon ning Nasval baseeruv laevatootmine püsib laevaehituse arengu nimelises võidujooksus esimeste seas. Maailma või vähemalt
Praegu töötab ettevõttes üle kahesaja inimese.
Vette suudetakse panna tehases valmis ehitatud 75 m pikkune, 15 m laiune ja 800 tonni kaaluv laev.
21
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook