2020. aastal asutatud Sihtasutus Rohetiiger koondab ligi 90 ettevõtet, mis ühise koostööplatvormi kaudu suunavad Eesti majanduse keskkonnasõbralikumaid sihte ning viivad neid ka ellu. AS Tallinna Sadam on Rohetiigri asutajaliige. ende turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja N Sirle Arro oli nõus pikemalt rääkima Tallinna Sadama rollist tuleviku rohemajanduse eestvedajana. Tallinna Sadam oli üks Rohetiigri asutajatest. Rohetiiger on justkui loogiline jätk omaaegsele lemmikule, Tiigrihüppele – üleminek moodsale digiajastule on Eestis kenasti õnnestunud, XXI sajandi teemaks on „loodusvärvid“ ehk rohe- ja sinimajandus. Ettevõtete vastutustundlikkus kliima ja keskkonna kaitsmisel ei ole enam pelk sõnakõlks või ilusad lubadused, vaid selged ettevõtete põhitegevust ümber mõtestavad sammud. Rohetiigri koostööplatvormi saamise ajendiks sai ühiskondlike laiapõhjaliste muutuste ning tasakaalus majandusmudeli ellu- viimise vajadus. Selleks, et asjad õiges suunas liiguksid, ei piisa paari ettevõtte initsiatiivist, vaid vaja on laiapõhjalist koostööd. Tallinna Sadam sõnastas oma esmase sihina keskkonnaalaste tegevuste uuele tasandile viimise. „Kui 30 aasta pärast peab kogu Euroopa Liit olema kliimaneutraalne, siis see puudutab iga majandusvaldkonda. Üks esimesi ja ühtlasi suuremaid väljakutseid Tallinna Sadama jaoks oli keskkonnamõju- dest ammendava pildi saamine,“ selgitas Sirle Arro. Kestliku arengu eesmärkide seadmisel ja saavutamisel tulid probleemidena välja näiteks jäätmetele õige kasutuse leidmine ja ringmajandusse suunamine, energiasäästu pakkuvate lahenduste sobivus ning soovitust tagasihoidlikum huvirühmade kaasamine ja suhtlus. „Rohetiigri programmi tulemusel muutsime oma keskkonnaaspek- tide hindamise süsteemi, täiendasime paralleelselt Rohetiigri prog- rammiga kestliku arengu strateegiat ning kaardistasime oma süsinikujalajälje koostöös Eesti Mereakadeemiaga,“ rääkis Arro. Tallinna Sadamas nähakse (kestlikku) tervikpilti Tallinna Sadam on vastutustundliku ja keskkonda hoidva ettevõtte- na oma äri- ja arendustegevuses järjekindlalt panustanud tegevuse negatiivse keskkonnamõju vähendamisse. Hiljemalt 2050. aastaks peab kogu sadamategevus olema kliimaneutraalne. „Tunneme vastutust loodus- ja merekeskkonna eest, kuulame kogu- kondi, teeme koostööd omavalitsuste, teadusasutuste ja teiste Läänemere suurimate sadamatega, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng ja toimimine,“ tõi Sirle Arro näiteid kestlikest tegevustest. Ta lisas, et ettevõtte eesmärk pole ette võtta üksikuid vastutustund- likkuse projekte, vaid juhtida kogu äritegevust kestlikest põhimõte- test lähtudes: „Oleme sidunud ettevõtte strateegia kestliku arengu teemadega ja sõnastanud põhitegevused ja -eesmärgid kolmes
Üks esimesi ja ühtlasi suuremaid väljakutseid Tallinna Sadama jaoks oli keskkonnamõjudest ammendava pildi saamine.
omavahel tihedalt seotud valdkonnas – keskkond, majandus ja ühiskond. Kõik otsused ja investeeringud lähtuvad vastutustund- likust perspektiivist ning toetavad ettevõtte ja ühiskonna arengut laiemalt, lähtudes soovist hoida meid ümbritsevat keskkonda.” Keskkonnasäästlikud hooned, sadamatasude soodustused kesk- konnasäästlikele laevadele ja ettevalmistused üleminekuks taastuv- energiat kasutavatele täislahendustele on vaid mõned näited, mida Tallinna Sadam on oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks juba ette võtnud. Ehitiste kavandamisel kasutatakse digitaalset mudelprojekteerimist (BIM – ingl Building Information Modeling ), mis annab juba projekteerimise algfaasis võimaluse tõsta ehitiste funktsionaalsust ja juurutada kestlikke lahendusi. Rahvusvahelise rohemärgise Green Key pälvinud Tallinna Sadama kruiisiterminal on hea näide tulevikku vaatavast lähenemisest: hoones kasutatakse merekütet, lisaenergia saadakse päikesepaneelidest. Võtmeküsimus on ringmajanduse käivitamine Koostöös Rohetiigri mentoritega leiti, et üldiselt on Tallinna Sada- mas kasutusel hea keskkonnamõjude hindamise süsteem. „Meie keskkonnaaspektid on adekvaatselt hinnatud, prioriteetsed mõjud tuvastatud. Siiski leidsime ka parandamist vajavaid kohti. Kui varem hindasime keskkonnaaspekti mõju ja esinemissagedust, siis nüüd määrasime kontrollmeetmete taseme, mis andis täiendava vaate keskkonnamõju esinemise tõenäosusele. Samuti täiendasime riski- hindamise mudelit,“ loetles Arro uusi tegevusi kontrolli tõhustamisel. Keerulisem ja üldise tarbimise vähendamise teema on jäätmed ja ringmajandus. Tallinna Sadam tõstatas Rohetiigris ringmajanduse tõhustamise vajaduse: sadamad ja laevandusettevõtted koguvad juba mitu aastat jäätmeid liigiti ning on viimastel aastatel leidnud tõhusamaid lahendusi jäätmete ringmajandusse suunamiseks, paraku ei tule „suur süsteem“ asjaga kaasa. Aastas võtab Tallinna Sadam laevadelt vastu keskmise Eesti linnaga võrdse koguse jäät- meid, kuid kõigest 15–20% segapakenditest läheb uuskasutusse, ülejäänu kas ladestatakse või põletatakse. Sirle Arro kinnitab, et Tallinna Sadam ja merendusettevõtted üldise- malt soovivad nii laevadel kui ka maismaal tekkinud segapakendite tõhusamat käitlemist, kuid üksnes heast tahtest ei piisa, vaja on süsteemseid muutusi. Eesti merendusettevõtted soovivad seetõttu jäätmejaamadelt suuremat läbipaistvust ja ringlusse suunamist, üle vaatamist vajavad riiklikud finants- ja toetusprogrammid.
25
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook