VESI
Tallinna Sadam koos Helsingi sadamaga on algatanud Eesti– Soome rohekoridori (FIN–EST Green Corridor) projekti, mille ees- märk on saavutada keskkonnahoidlik ja kliimaneutraalne kliendi- teekond ning kaubavedu Tallinnast Helsingisse ja vastupidi. „Rohe- koridor hõlmab nii keskkonnahoidlikke turismiteenuseid ja liikumis- viise mõlemas linnas, kliimaneutraalseid teenuseid ja infrastruktuuri kasutamist sadamates kui ka keskkonnasäästlikke laevu ja parda- teenuseid,“ selgitas Arro algatuse sisu.
Tallinna Sadam koos Helsingi sadamaga on algatanud Eesti–Soome rohekoridori ( FIN–EST Green Corridor ) projekti.
Projektiga on liitunud mõlemad linnad, Tallinn ja Helsingi, kõik laeva- firmad ning oma toetuse on andnud ka Kliimaministeerium.
„Eesti–Soome rohekoridori teeb teiste rohekoridoride kõrval ainu- laadseks just see, et soovime vaadata terviklikku pilti. Meie soovime oma rohekoridori projektiga muuta Tallinna–Helsingi ja Muuga– Vuosaari vahel meritsi liikumise keskkonnasäästlikumaks ja atrak- tiivsemaks keskkonnateadlikele reisijatele, pidades silmas reisija või kauba kogu klienditeekonda tervikuna ehk uksest ukseni,“ lisas Sirle Arro. Tallinna Sadam on rajanud liinilaevadele kaldaelektriühenduse, auto- maatsildumisseadmed, renoveerinud D-terminali ja rajanud termi- nali esise pargi. Seadmed ja sõidukid viiakse järjest üle keskkonna- säästlikumatele alternatiividele. A-terminali uuendamise arhitektuurikonkurss on läbi viidud ja lähi- aastatel peaks tulema investeerimisotsus. Uuest A-terminalist koos seda ümbritseva alaga peaks saama inim- ja keskkonnasõbralik ala, kus on kasutusel kõige moodsamad säästvad tehnoloogiad. Keskkonnasääst ei ole ainult ilusad sõnad Kõik väline jääb aga väheseks, kui ei keskenduta sisulistele küsi- mustele. Üheks olulisemaks muutusi vajavaks valdkonnaks on kasutatavad laevakütused. Millised kütused tooksid kaasa reaalse keskkonnasäästu, on tänasel päeval täpselt teadmata – katseta- takse ja otsitakse, kuid 100% teaduspõhist kinnitust pole ühelegi variandile. Sirle Arro tunnistas, et kahjuks pole praegune tehnoloogia ja tead- mised veel sinnamaale jõudnud, et laevatajatel oleks võimalus valida kindlasti töötav lahendus: „Kahtlemata astuvad laevafirmad juba praegu mitmeid samme, et nende tegevuse keskkonnajalajälg oleks minimaalne, kuid investeeringuid tuleb teha kindla peale. Rohekori- dori projektis oleme ühendanud jõud, et kaardistada kõige suurema mõjuga tegevused, mis aitavad meil ühiselt klienditeekonna kesk- konnasäästlikumaks muuta – kaardistamine jätkub, kõik algatused kaalume ka teaduspõhiselt läbi. Plaanis on kaasata ka EL rahastust, kui leiame toimiva lahenduse.“ Muutusi teha on võimalik siiski ka juba praegu: „Meie eesmärk on tagada Tallinna Sadama tegevuspiirkondades puhas ja kvaliteetne välisõhk, mille saavutamiseks kasutame innovaatilisi lahendusi tihedas koostöös oma klientide ja partneritega. Üheks selliseks uuenduslikuks projektiks on Vanasadama liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam, mille abil lühendasime autode ooteaega sadamas ja seeläbi on vähenenud ka õhku paisatavad heitmekogused kesklin- nas,“ rääkis Sirle Arro pealtnäha lihtsast, kuid tõhusast muuda- tusest.
„Ühispöördumine koos konkreetsete ettepanekutega on Kliima- ministeeriumi ringmajanduse arengudokumendi ning tegevuskava sisendiks saadetud. Meie huvi on, et Rohetiigri platvormi kaudu lä- heks ringmajanduse põhimõtted ühiskonnas laiemalt käiku, sest paraku üksinda me oma eesmärke saavutada ei saa,“ tõdes Sirle Arro. Teekaartide koostamisel tehakse tõhusat koostööd Ringmajanduse teekaardi koostamine on nüüd Rohetiigri plaani- desse võetud. Seni on sihtasutuse eestvedamisel loodud kolm tee- kaarti: transpordi, ehituse ja energiateekaart. Neid kõiki täienda- takse pidevalt. Senised teekaardid on tekitanud ühiskonnas laiemat arutelu ning võib loota, et ringmajanduse puhul on neid, kes tahavad kaasa rääkida, samuti palju rohkem. Sirle Arro toob näitena transpordi teekaardi koostamise, mida juhtis Tallinna Sadama äriarenduse juht Rene Pärt. „Teekaarti panustas üle 60 eksperdi transpordisektori ettevõtetest, erialaliitudest ja üli- koolidest. Aktiivsete osalejate seas oli nii Rohetiigri liikmesorgani- satsioone kui ka teisi sektori olulisemaid ettevõtteid,“ kirjeldas Arro kaardi tegemist. „Olulisemate teemadena saab välja tuua parvlaeva- liikluse elektrifitseerimise, kus osalisteks on nii Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad, sadamate haldaja Saarte Liinid kui ka riik elektrivõrgu arendajana.“ Üleüldine murekoht, mis transpordi teekaardil selgelt välja joonistub, on autostumine ja selle vähendamine. Multimodaalsus pakuks kasutajatele igal ajahetkel sobivamaid ja säästlikumaid transpordi- lahendusi. Kaubavedude puhul aitaks modaalnihe maanteelt raud- teele ja merele ehk Tallinna Sadama koostöö Rail Baltica jt ahela osalistega, et põhja-lõuna transpordikoridori arendada. Eesmärk: Eesti ja Soome vaheline rohekoridor Igal aastal liigub Soome ja Eesti vahel ligi üheksa miljonit reisijat ning kaks miljonit sõidukit. Tihe laevaliiklus on oluline osa Tallinna ja Hel- singi turismi- ja majanduskasvust. Praegused kliimamuutused mõjutavad kõiki osalisi – linnu, sadamaid, laevaliine ja reisijaid. „Kasvuhoonegaaside heitmekoguste vähendamine on iga ettevõtte ja inimese kohustus, aga ka ainuvõimalik jätkusuutlike reiside taga- miseks kahe naaberriigi vahel,“ tuletas Sirle Arro meelde, miks on oluline teha piiriülest koostööd.
26
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook