VESI
Foto: Raul Mee
tud või keskkonnakoormus üldse tekitamata jäetud. Rohetiiger on selles toredaks teenäitajaks, kui mitmekülgseks saab koostöös minna. „Koostööd teeme mitmel tasandil ja eelkõige oma lähimate partneri- tega. Rohetiigri suurim kasu on teadlikkuse tõstmine rohemuutuste vajalikkuse ning võimaluste suhtes – nii Tallinna Sadama kui ka teis- te ettevõtete jaoks, nii avalikkuse kui ka otsustajate seas,“ võttis Sirle Arro kasuteguri lühidalt kokku. Majanduslik kasu avaldub läbi olemasolevate ärivaldkondade jätku- suutlikkuse tagamise ning potentsiaalsete uute koostöös toimuvate äritegevuste, mis pole küll alati otseselt Rohetiigriga seotud: juba nimetatud jätkusuutlike merereiside tagamine Tallinna– Helsingi, Muuga–Vuosaari, Tallinna–Stokholm liinidel, aga ka kruiisinduses; laevade ümberehitus/ retrofit tegevused AS Tallinna Sadama sadamates; meretuuleparkide arendamise väärtusahelas osalemine (kom- ponentide tootmine sadama tööstuspargis, ehitustegevuste toetamine läbi Paldiski 6A multifunktsionaalse meretuuleparkide kai, meretuuleparkide hooldamine Saaremaa sadamast, hooldus- laevastiku pakkumine Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Ship- ping kaudu); alternatiivkütuste tootmine Tallinna Sadama tööstusparkides ning punkerdamisteenuste pakkumine sadamat külastavatele laevadele (nt roheammoniaagi tootmine Paldiski Lõunasada- mas). Lisaks on olulisel kohal ka efektiivsuse tõstmine ja kulude langus uudsete tehnoloogiate rakendamise abil, nt mereküte ja -jahutus, päikesepaneelid jm lahendused. „Kanname hoolt, et meie tege- vusest tekkiv ökoloogiline jalajälg oleks minimaalne ning püüdleme kliimaneutraalsuse poole,“ selgitas Sirle Arro. „Lähtume teadmisest, et meie kodumeri – Läänemeri – on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas. Oleme võtnud eesmärgiks tegeleda energiatõhususe tõstmisega, hoides samal ajal silma peal kõikide loodusressursside säästval kasutamisel suunaga säästvamale tarbimisele. Kasutame ehitiste kavandamisel digitaalset mudelprojekteerimist, mis annab juba projekteerimise algfaasis võimaluse tõsta ehitiste funktsionaalsust ja juurutada kestlikke lahendusi. Näiteks Tallinna Sadama kruiisiterminal on projekteeritud just kestlikest põhimõtetest lähtudes – hoones kasutatakse merekütet, lisaenergiat ammutatakse päikesepaneeli- dest.“ Tallinna Sadama kestliku arengu eesmärgid ja mõõdikud Keskkonna-alased eesmärgid ja näited tegevustest Tallinna Sadam - Rohetiiger.ee Tallinna Sadam: õpikunäide edukast pöördest keskkonnahoiu suurendamiseks - Rohetiiger.ee Loe lisaks:
Tallinna Vanasadamas saavad laevad kaldaelektrit.
Foto: Tallinna Sadam
Selline näeb välja automaatsildumine, mis hoiab kokku aega ja inimressurssi.
Sadama õhukvaliteeti panustatakse ka liinilaevadele rajatud auto- maatsildumisseadmete ja kaldaelektriühendustega. Koostöös ope- raatoritega on sadam loonud vedajatele võimaluse viia raskeveokid kesklinnast välja kaubasadamatesse. Sellel on positiivne mõju väiksema liikluskoormuse ja puhtama linnaõhu näol. Ka sadama- tasude langetamine on üks meede, mis võimaldab laevaettevõtetel kasutusele võtta keskkonnasäästlikumaid kütuseid. Igapäevaelu on kinnitanud, et üha rohkem inimesi teeb teadlikke valikuid, sealjuures on üheks otsuste langetamise kriteeriumiks ettevõtte suhtumine keskkonda. „Oleme kõik kuulnud Skandinaa- vias levivast flight-shame (lennuhäbi) mõtteviisist – oma FIN-EST rohekoridori projektiga soovimegi luua võimalusi keskkonnahoid- likuks merereisiks, et inimestel oleks jätkuvalt huvi laevaga reisida ning sellega kaasnev jalajälg oleks võimalikult väike,“ kinnitas Sirle Arro ja lisas, et kui Tallinna–Helsingi rohekoridor teoks saab, tuleb järgmisena kindlasti ette võtta ka Tallinna–Stockholmi vaheline meretee ning see loodushoidu silmas pidades ajakohastada. Ta lisas, et sadama sihiks on reisijatele pakkuda tervikteekonda, kus kohale saab tulla nii jalgsi kui jalgratta või ühistranspordiga ning nii linnas kui laeval tarbitavad teenused oleksid üheselt mõistetavalt keskkonnasäästlikud. See eeldabki paljude sarnaselt mõtlevate ettevõtete omavahelist mitmetasandilist koostööd, et kõik – toidust padja ning jäätmeteni – oleks läbi mõeldud, võimalusel taaskasuta-
28
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook