VESI
Kui aastal 2007 korrastati MARPOLi I lisa põhjalikult, siis eemaldati sealt naftalaadsed ained ( oil like substances ), näiteks taimsed õlid ja nende vesinikuga töötlemisel saadav biodiisel ( hydrotreated vegetable oil, HVO ). Siiski, MARPOL I lisa lastiks loetakse kuni 25% bioetanooli sisaldav bensiin ja biodiislit sisaldav diisliküte, aga ka põlevkividest saadavad õlid. Tankeri meeskonna teavitamiseks lasti omadustest kasutatakse kemikaali ohutuskaarti ( safety data sheet, SDS ), mille vorm ja sisupunktid on rahvusvaheliselt sätestatud. Euroopas reguleerib seda määrus 1907/2006/EÜ ( REACH ), mis ohutuskaardi osas on globaalselt harmoniseeritud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi ( GHS ) kloon. Kuna kemikaali ohutuskaart ei võimalda edastada naftalastide eripära arvestavat olulist teavet, siis rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS) reegel VI/5 -1 sätestab, et enne MARPOL I lisa mahtlasti või laevakütuse laadimist tuleb laevale edastada resolutsiooni MSC.286(86) kohane materjali ohutuskaart ( material safety data sheet, MSDS ). Materjali ohutuskaardil, mille koostab tootja, on oluline näidata naftasaaduse kaubandusliku nimetuse kõrval vedellasti kategooria, mille alla see kõige paremini sobitub. Kategooriate nimetused on järgmised: 1) toornaftad ; 2) kütused ja raskekütused, kaasa arvatud raske laevakütus ; 3) toordestillaadid, hüdraulilised õlid ja määrdeõlid ; 4) diislikütused, kaasa arvatud kerge laevakütus ; 5) reaktiivkütused (petroolid) ; 6) toorbensiinid ja kondensaadid ; 7) bensiini komponendid ; 8) bensiinid ; 9) asfaldi (bituumeni) lahused . Koostise osas peab näitama benseeni, väävelvesiniku ja üldväävli sisaldust ning keskkonnariskide all, kas nafta on püsikindel või mitte. Lasti füüsikalistest omadustest on kindlasti vaja esitada tankeri meeskonnale vajalik ja arusaadav teave: välimus (füüsikaline olek, värv, jm), hangumispunkt ( pour point ), leekpunkt, keemistempera- tuuride ja aurude süttimis- või plahvatusvahemik, Reidi aururõhk*, auru tihedus, tihedus 15 °C juures, isesüttimistemperatuur ja kine- maatiline viskoossus. Naftasaaduste kategooriad koondavad lähedaste omadustega naftasaadused, kuid tekkinud rühmad eristuvad selgesti üksteisest omaduste poolest. Mereinfosüsteem EMDE kasutab juba aastaid oma andmebaasis MARPOL I lisa lastide kategooriate nimetusi. See lihtsustab andmete sisestamist ja laevaõnnetuse või merereostuse korral on kategooria nimetus piisavalt täpne teave, et edukalt korraldada pääste- ja reostustõrje töid merel.
Tuntud küllastamata tsükliline süsivesinik on benseen C H , mis on 6 6 kõige lihtsam aromaatne ühend, nimetatud ka aromaatseks tuumaks. Aromaatseteks nimetatakse neid ühendeid iseloomuliku lõhna tõttu ja need annavad naftale kergelt mürgised omadused. Erinevaid aromaatseid ühendeid, ka mitmetuumalisi, võib naftas olla terve plejaad ja seda rohkem, mida raskem on nafta. Vähesel määral sisaldab nafta ühendeid, milles süsiniku ja vesiniku kõrval on ka teisi elemente nagu väävel, lämmastik ja raskemetallid, näiteks vanaadium. Seega on nafta väga keeruline loodulike ühendite segu, milles üksikute ühendite arvu ei ole püütudki kindlaks teha, pealegi on see erinevate naftade korral erinev. Küll on aga põhjalikult uuritud nafta kergemate saaduste koostist, näiteks bensiinis on esindatud 4 kuni 12 süsinikaatomiga molekulid, diislikütuses on need 12 kuni 20 süsinikaatomiga. Kuna süsivesiniku molekuli suurus ja selle keemistemperatuur on omavahel otseses seoses, siis nafta koostist saab päris hästi ise- loomustada destilleerimiskatsega, mis näitab, kui palju naftat mingil temperatuuril üle keeb. Erinevate naftade korral võivad tulemused olla väga erinevad. Kergete naftade korral on bensiini, petrooli ja diislikütuse otsene saagis suur. Raskete puhul tuleb nende saagise suurendamiseks kasutada erinevaid krakkimise viise: katalüsaatoril ja vesiniku osavõtul. Mida rohkem võetakse naftast välja mootori- kütuseid, seda enam koguneb mitmesuguste protsesside jääki- desse aromaatseid ühendeid, ka niisuguseid, mida esialgses naftas ei olnud ja rasked jäägid muutuvad seetõttu enam mürgiseks. Tänapäeval turustatavate mootorikütuste kvaliteet ei sõltu lähte- nafta omadustest, sest need segatakse kokku sobivatest, kas otse naftast või täiendava töötlemisega saadud komponentidest ja reeg- lina toimub see terminalides, väljaspool rafineerimistehast. Nii võib tänapäevane bensiin, keemisvahemik 30 kuni 205 °C, olla kokku segatud mitmekümnest erinevast osisest. Põhiosa on katalü- saatoril reformitud toorbensiin, milles madala oktaaniarvuga sirged ahelad on muudetud kõrge oktaaniarvuga hargnenud ja tsüklilisteks süsivesinikeks. Kuna bensiin peab olema praktiliselt väävlist vaba, siis kasutatakse naftatankereid väävli lõplikuks eraldamiseks erikemikaaliga, sest ülesõidu ajal jõuab see reageerida ja välja setti- da. Eestit korduvalt külastanud naftatanker PROBO KOALA sai üle- ilmselt kuulsaks sellega, et puhastusjäägid viidi Elevandiluurannikul ebaseaduslikult prügimäele, kus kohalikud need kätte said ja kasutasid kütusena ja kus oli ka surmajuhtumeid. Kui nafta või raske naftasaadus destilleerub temperatuuril 340 °C mahu järgi vähem kui 50% ja temperatuuril 370 °C vähem kui 95%, siis Rahvusvahelise Naftareostuse Kompenseerimise Fondi definit- siooni kohaselt on tegemist püsikindla naftaga ( persistent oil ). Nii- sugune nafta või naftasaadus võib merre sattumisel sinna jääda aastateks. Püsikindla nafta sisseveol tankeritega peab riik tegema fondile sissemakse vastavalt impordimahule.
* Reidi aururõhk ehk küllastatud auru rõhk temperatuuril 37,8 °C.
38
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook