„Eesti Meremees“ nr 10, teisipäeval, 24. septembril 1991 Augusti lõpus läks aeg kõigil kiiremini käima: oluliseks muutu- sid vahel sündmuse toimumise tunnid ja tunniveerandidki. See aeg, mis surus eesti rahva raadiote ligi, on kõigil niigi hästi meeles, seetõttu meenutame ja vahendame mõnd kuupäeva ja tundi juba iseseisvuvast Eestist. Saarte parvlaevadel võis heisata Eesti lipu Eesti Merelaevan- duse ülema Toivo Ninnase korraldusel, mille ta saatis välja 26. augustil 1991. Kell 15 kirjutas Ninnas alla telefonogrammile, mis edastati parvlaevade kaptenitele. Selles on öeldud: „...seoses sellega, et Eesti Vabariigi valitsus tühistas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsuse 1940. a septembrist, millega laevandus anti Nõukogude Liidu alluvusse, teen Teile ettepaneku asendada ahtrilipp Eesti Vabariigi riigilipuga.“ Kell 16.45 kirjutas Ninnas alla radiogrammile, mis saadeti kõigile kaugsõidulaevadele. Selles teatati: „Kuni laevade ümberregistreerimiseni Eesti Vabariigi loodavasse registrisse teen Teile ettepaneku heisata fokkmasti Eesti Vabariigi riigi- lipp.“ Esimesena väljastas Eesti Veeteede Amet liputunnistuse nr 002, sest nr 001 oli reserveeritud Suurele Tõllule. /…/ Esimese Eesti välissõidulaevana sai sinimustvalge ahtrilipu Transesto- nia reedel, 30. augustil kell 22. Vahti üle andes rõhutas, et ma teataks talle kohe, kui midagi selgub. Roolimajas töötas peale mereraadioside kanalite ka tavaline kesksideraadio, mis mängis muusikat ja andis edasi ka uudiseid. Sel korral uudiseid nagu ei mäleta, kuid muusika oli väga leinamuusika moodi. Merekanalid olid imeliku lainetava undamisega. Kõrvus kapteni sõnad – midagi väga imelikku on toimumas – ei saa aru. Samad küsimused olid ka roolimadrusel. Mis see kõik on ja mis saab edasi? Suurupi poi nr 1 ja nr 2 vahel võttis raadio teel ühendust „Voshod 1“ ja ütles: „Kuna Tallinna reid on seoses õppustega suletud, siis liiklust ei toimu. Jääte ankrusse Naissaarest lõunas.” Naissaarest lõunas head ankrukohta ei ole, aga märkasime seal igati hea koha peal piirivalve ankrupoid. Võtsime kursi sellele. Liikusime ikka tasapisi edasi. Poi oli vaba. „Voshod 1” küsis juba mitmendat korda, et kas oleme juba ankrus? Saime poile otsa peale ja jäime seisma. Seisime siis ankrus. Tähtaeg puudus. Eemalt tuli piirivalvekaater, valge veemass ees ja pritsmed lendasid. Tuli otse meie suunas ja jäi meist 20–40 meetrit eemale ning algasid läbirääkimised poi pärast. Muidugi teadsin, et see on nende poi, kus meie endid paika panime.
Tiit Jõgi, kapten
Meenutan ärevaid päevi 1991. aasta augustikuus pukseril Taara, kui minust üleöö kapten sai. Sündmused rullusid lahti ajal, kui Nõukogude Liidus toimus riigipöördekatse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu teatas Eesti Vabariigi taastamisest. aara oli kalurikolhoosi „Saare Kalur” abilaevastiku pukser, T pardanumbriga MB 6080, mis oli nagu tema sõsarlaev Ukugi reparatsioonilaev ja rendil Vene mereväe käes. Mere- väele allusid ka hüdrograafiateenistus, merekaartide väljaandmine, meremärgid ja nende paigaldamine, samuti tuletornid jms. Taara paiknes Lennusadamas (nõukogude ajal Hüdrosadam). Tol ajal ehitati Lennusadamas tuletorne ja pukser oli seal töödega ametis. Ei mäleta, et tööd ülearu palju oleks olnud, kuid seal võimaldati teha ka kõrvaltööd põhilepingut katkestamata. Sel päeval saime korralduse sõita Saaremaale Roomassaare sada- masse, võtta sealt puurplatvorm (väikese süvisega pargas, millel oli peal puurimisseade merepõhjast proovide võtmiseks vesiehitise tarvis) ja minna sellega Narva reidile, seal anda platvorm üle pukse- rile Vihr ja tulla uuesti Tallinna. Pukser Vihr paiknes ka Lennusada- mas. 17. augustil 1991 andsime Lennusadamas otsad ja sõitsime Roomassaare sadamasse. Ilm oli ilus, nähtavus 3–4 miili. Möödu- sime Suurupi 1. poist, kurss Krässgrundile ja edasi juba Osmus- saare auk (see on laevatee, mis läheb lõuna poolt Osmussaart ehk Dirhami ja Osmussaare vahelt läbi). Nii olid meie plaanid ja kursid. Raadioside „Voshod 1” Vene mereväe kutsung oli „Voshod 1”. Nad tegelesid paralleelselt ka Tallinna reidi kontrolli ja liikluskorraldusega. Meile anti korraldus seoses õppustega hoida Pakrist kaugemale ja ega siis muud üle jäänud – kui õppused, siis õppused – tuli minna Osmussaarest põhja poolt. Õppustega paistis olevat tõsi taga, sest Pakri juures oli radaripildi järgi väga palju laevu. Pakri saarte juures on Paldiski sadam, mis oli tol ajal suure tähtsusega sõjasadam. Roomassaares käidud, võtsime kursi Narva. Sõita tuli aga Tallinna reidi kaudu, sest kaasa tuli võtta väiksem pukser Vihr, millele Taara pidi olema julgestav saatelaev. 19. augusti varahommikul algas vanemtüürimehe vaht. Läksin roolimajja. Vahi üleandmine ja vastuvõtmine toimus rutiinsete protseduuride kohaselt. Kapten oli sillal ja teatas, et midagi imelikku on toimumas, nagu riigipööre või nii ...
43
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook