* Artiklis on kasutatud Rahvusarhiivi ja Eesti Meremuuseumi dokumente ning tolleaegset ajakirjandust.
Reet Naber , ajaloolane ja merekultuuri populariseerija
Foto: Eesti Meremuuseum
Pukser Leiger oli üle 60 aasta kestnud tööelu jooksul mitmeotstarbeline laev, mida kasutati pukseerimisel, jää- murdmisel, reisijate-, posti- ja kaubaveol, merepäästel ja süvendustöödel.
Foto: Eesti Meremuuseum
Õlipraam Viruõli ja pukser Leiger väljumas Miinisadamast.
Sihti , kes võttis asjaajamise üle Jaan Juurikaselt. Tuli käia lootse laevadele viimas või neid maha võtmas ja komisjonidega Veeteede Valitsuse lõpetatud ehitustöid vastu võtmas. Ametisõitudeks kasutasid Leigrit mitmed Veeteede Valitsuse ameti- mehed. Kõige markantsem oli aga kindlasti Looderinde ülem- juhataja kindral Nikolai Judenitš , kes toodi 1919. a juunis, kui Leiger oli Narva-Jõesuu komandandi käsutada, Prantsuse sõjalaevalt Narva Viru rindel sõjategevust juhtinud kindralmajor Aleksander Tõnissoniga kohtuma. Tavapärane ettekujutus on, et Leigri sarnased pukserid aitavad suu- remaid laevu sadamasse sisse- ja väljasõidul ning sildumisel. Lai veetööpõld oli Tallinnast väljapoolgi. Alustades näiteks sellest, 1921. a detsembris saadeti Leiger Tallinnast praamiga suurema petrooleumi, jahu, suhkru ja muude kaupade laadungiga Saaremaa- le. Liiguti mööda saare läänerannikut Roomassaarde. Tagasiteel laaditi kohalikku kaupa, muuhulgas võeti Pidulast ja Pangalt peale mõnisada tünni kilusid. Hiidlased päästeti suuremast hädast 1928. a jaanuaris. Nemad olid harjunud talvevarusid mandrilt veda- ma jääteed mööda, kuid sedapuhku oldi olukorras, kus jää ei kand- nud ei inimest ega hobust. Lisaks toidukaupade lõppemise ohule ähvardas tooraine puudumisel tööseisak Hiiumaa Kalevivabrikus, mis oleks jätnud sealsed töölised sissetulekuta. Erakorralisteks vedudeks prahiti Balti Päästeseltsi aurik Voldemar ja sellele abiks Leiger. Praamide pukseerimine oli tavaline töö. Veeti Veeteede Valitsuse süvenduskaravanide muda- ja kütusepraame. Suviti veeti praame küttepuude, segakauba, telliskivide, petrooleumi jm erinevatest sadamatest Vaistest Narvani. Aastail 1930 ja 1931 rentis Leigri puude veoks praamidega Hiiumaalt ja põhjarannikult AS Riigi Metsa- tööstus.
Bassein nr 3 Tallinna sadamas 1932. aastal. Keskel on Veeteede Valitsuse hoone, mille ees ka pukserid sageli seisid. öödunud aasta oktoobris kuulutas Riigilaevastik välja M rahvusvahelise hanke uue mitmeotstarbelise töölaeva projekteerimiseks ja ehitamiseks, et kasutada riigi ressursse maksimaalselt. 1899. aastal Soomes ehitatud pukser- jäämurdja Leiger võiks olla musternäide selle kohta, kuidas kahe maailmasõja vahelised Eesti Vabariigi valitsused püüdsid majandus- olude järgi ellu viia optimaalseimat merenduspoliitikat. Riikliku merendusadministratsiooni Veeteede Valitsuse korraldusel püüti teha parim, et kindlustatud oleks meresõit Eesti vetes. Märkimis- väärne on panustamine ka regionaalpoliitikale ehk saarte ja ranna- piirkondade majanduselu edendamisele. Allpool on Leigri lühidalt kokku võetud lugu. Pukseerimisel ja muudel töödel Leiger, nagu teisedki pukserid, leidis rakendust erinevatel töödel. Ta pukseeris praame varustusega reidile või eelsadamasse, ehitus- materjalidega tuletornidele ja sadamaehitustele (ka presidendi lossi juurde Toilasse ehitatava Oru sadama jaoks), jäälõhkujate talvise söetagavaraga Rohuküla, Virtsu ja Pärnu ladudesse, laevu ja ujuv- kraanat ühest sadamast teise või paigutas neid sadamates ringi. Tema abi vajas ka riigi navigatsiooniteenistus. Ta käis Soome lahes kontrollimas, parandamas ja süütamas automaat-tulepaake, abis- tas Ramm-Tõstelaeva tulepoide väljavõtmisel Muhu väinas, tõi Aegna tulepoid merelt Tallinna sadamasse. Tallinna madala tule- laevale viis ta toitu ja vett, 1932. aasta mais tõi ootamatult haiges- tunud kapten haiglasse ning kolis koos Johannes Kommende abikaasa ja majakraamiga Tahkunasse uue tuletorni ülema Herman
Eraldi võiks märkida 1932. aasta sügisest alanud õlipraamide pukseerimist Soome. Nimelt oli Soome valitsus sõlminud lepingu
47
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook