Teejuht suvi 2024

VESI

Kui õnnetus juhtus mõne riigilaevaga, oli ta loomulikult esimesi, kes appi tõttas. Näiteks 12. mai (laupäeva) hommikul 1934 sõitis meremärkide panija Lood Sõrve tuletorni lähedal 1917. aastal Saksa liuglaeva torpeedoga põhja lastud Inglise auriku Penelope vrakki toodritega tähistama. Kuna vraki asukoht polnud täpselt teada, sõitis ta sellele otsa ja vigastada said vöör ning küljeplaadid. Lisaks Sõrve päästejaama päästepaadile saadeti appi Kärdlas süvendus- töödel olnud Leiger ja Pärnust riigi pukser Paldiski. Loodiga koos mindi Mõntu ja ise sealt tagasi Kärdlasse. 1938. a läks ta appi teel Pärnu suursilla avamisele olnud meremärkide panijale Meripoeg, kes oli laupäeva õhtul udus Sorgu ja Manija vahel kinni jooksnud. Süvendustöödel Sadamate ja laevateede süvendamisel olid pukserid hädavajalikud. Nad vedasid süvenduskaravanide mudapraame, paigutasid süven- dajaid ümber, vedasid edasi nende ankruid ja ketiparvi. 1932. aastal remonditi ja ehitati Leigrit Sadamatehases ümber neli kuud. Järgnevatel aastatel oli ta suviti süvendustöödel, enamasti bageri Nord süvenduskaravanis. Põgusa ettekujutuse tehtust saame laeva päevaraamatusse 4. maist 24. juulini 1934 Kärdla sadama süvendamisel tehtud sissekannete põhjal. Ta pukseeris kohale kaks muda- ja ühe söepraami ning jäi kapteni käsu- bageri tusse kogu tööde ajaks, peamiseks ülesandeks mudapraamide vedamine tühjendamiseks merele. Kaheksatunnise tööpäeva jook- sul jõuti tõsta merepõhjast üles 2–3 praamitäit muda, kruusa ja kive. Kui 1. juunist hakati töötama kahes vahetuses, siis tehti kuni kümme tretti. Ilmaolude järgi võis tööpäev alata hommikul kell viis ja lõppeda kella 21 paiku, kui otsad pandi uuesti Kärdla silda kinni. Viimastel päevadel traalis Leiger süvendatud kohad läbi, tuukri abiga tõsteti välja 33 suuremat kivi. Süvendatud kohtadele paigaldati esialgu ajutised meremärgid. Leigri tankidest (tal oli vöörpiigi tank 3,5 tonni, ahterpiigi tank 11 t) pumbati süvendajale vett, ta vedas söepraami Nordi pardasse, traalis välja ja parandas katkenud ankruketti. Mõned puhkepäevad-tormipühad olid ka, kui süvendaja tööd teha ei saanud, kas ilma või mingite rikete tõttu. Siis tegi meeskond laeva- töid. Kärdlast ära käis ta kaks päeva Mõntus Loodi vigastuse pärast ja 7.–12. juunil Pärnust elektrikraanat Tallinna viimas, kust tagasi tulles laaditi Miinisadamas tekile Nordi tarbeks põletuspuid. 21. juuli hommikul võttis Nordi, söepraami ja ankruparve puksiiri ja pani

täiskäiguga minema Tallinna poole. Pühapäeval võttis Uues sada- mas pukseeritavate paika sättimine viis tundi aega, ise jõuti Põhja- muuli peale lõunat. 24. juulil läks jälle Kärdlasse, viis sinna toodrid, mis püsivalt paika pandi, ja gaasipudeleid tulepaakidele. Tagasi pukseeris esialgu maha jäänud kaks praami. Kui laev sai remonditud (ainuüksi katla puhastamine võttis 4–5 päeva), läks ta 8. augustil välja vahetama Põhjamuuli süvendus- töödel meremärkide panijat Lood. Leiger töötas Nordi juures kõigil järgnevatel aastatel: 1935. aastal Vergis, 1937. aastal Virtsus, Orissaares, Taalikul ja Pakris ning 1938. ja 1939. aastal Mahus ja Kuivastus. Meeskonnast Esimese 11-liikmelise meeskonna määras ametisse 1919. a mais Merejõudude juhataja Johan Pitka . Pärast demobiliseerimist 1920. aastal muudeti koosseise pidevalt. 1. septembrist 1924. aas- tal lasti valitsuse otsusega riigiteenistujate koondamise kohta lahti kaks madrust, kolm kütjat ja üks kokk. 1932. aastaks oli välja kuju- nenud süsteem, kus riigiametnikena (kellele maksti lisaks vanuse- tasu, lasteabiraha, kindlustati meditsiiniabi ja korter) olid palgal kapten ja mehaanik, vabateenijatena (neil lisatasusid polnud) assis- tent ja pootsman. Ajutise tööjõuna palgati tüürimees, assistent, keetja, kolm kütjat ja neli madrust. Nemad lasti lepingu lõppemisel lahti. Vastavalt laevade kasutamisele liigutati laevapere liikmeid ühelt laevalt teisele, näiteks pukseritele Paldiski ja Jaan Poska või Jüri Vilmsile. 1935. aastal määrati Leigri meeskond teda asendama ehitatud jäälõhkuja-pukserile Merikaru ning märtsis mindi uue laevaga Virtsu–Kuivastu liinile. Tavatööpäev kestis kella 07:00 kuni 16:00, laupäeviti kuni 14:00. Asjakohase lepinguga võidi töötada ka kauem. Tegelikult ei kehtinud Laevapere liikmed laevatekil. Keskel kapten Johannes Letner.

Süvendaja Nord juures Mahu sadama süvendustöödel 1938. aasta mais.

Foto: Virumaa Muuseumid

Foto: Eesti Meremuuseum

50

TEEJUHT / NR 10

Powered by