Kloriididel on omadus niiskust ligi tõmmata. Naatriumkloriid ehk talvesool võib suure niiskuse juures hakata tekitama väikest jääkihti, kaltsiumkloriid ehk suvesool toimib tolmutõrje lõikudel paremini niiskuse lisandudes. Kõige kiirem aeg ongi kevadel, kui peale talve on kõik vaja korda teha: tähispostid vahetada, liiklusmärgid sirutada, pesta sillad-piirded talvekloriididest, lappida praod ja augud, harjata ristmikud... Kruusa- tee peab selleks ajaks olema kaks korda hööveldatud – esimene kord ei pruugi anda parimat tulemust, metsavahel võib tee olla veel külmunud ning alles teiseks hööveldamiseks sulab muldkeha välja, alles seejärel saab vajadusel lisada hooldekruusa. Kruusateedel tuleb teha ka tolmutõrje, nagu hooldeleping ette näeb. Kui mai keskpaigas saab suvehooaeg n-ö avatud ja kiirem aeg mööda, kas see tähendab siis, et suvel võib teemeister natuke vabamalt hingata või sõidavad selga muud kohustused? Milline näeb välja teemeistri suvine tööpäev? Rutiin on üsna ühesugune: hommikul umbes poole kaheksaks tulen tööle, vaatan kirjakasti ja sündmused üle – meie saame oma teavi- tused operatiivselt Transpordiameti hooldesündmuste infosüstee- mist HOSIS, samuti telefonilt 1247, kui teade tuleb, tuleb sellega tegeleda. Hommikul tulebki jagada töötajatele ülesanded ja päev algab. Iga päev on sündmusi, millele tuleb reageerida: näiteks tuleb tee- peenralt kõrvaldada rehvid, prügi või hukkunud väikeulukid, suve- hoolde väljakutsetes on tihti vaja ka erametsaomanike kinnistutelt suure tuulega murdunud puid ja oksi liiklusruumist või teemaalt likvi- deerida. Ulukite hukkumine meie teedel on kahjuks sage nähtus, sest teed on head ja autod kiired ning väikesed metsloomad ei oska ohtu tajuda. Kasutan ise Waze'i ning suvel on seal tihti märkusi, et teel on surnud loom. Mis nendest saab, kas nad utiliseeri- takse või maetakse maha? Kui on hukkunud loom, siis enamasti tuleb see ikka maha matta kus- kile metsaserva – suure metslooma puhul kutsume kohaliku jahi- seltsi appi. Tõsi, loomad jooksevadki üle tee ja neid saab ka hukka, see on teatud mõttes paratamatus. Suurulukitega õnnetused on ennetatavad, ent väikest hiirt või rebasepoega ei pruugi alati mär- gata.
Ylle Rajasaar , Teejuhi kaasautor
Koidu Lugu , kes 2015. aastast töötab aktsiaseltsis Tariston teemeistrina, oskab igas tööpäevas leida mõne toreda rosina, mis rutiinil ja väsimusel võimust võtta ei lase. Isegi neil päevil, kui autoroolis tuleb vahel sadu kilomeetreid vurada, leiab Koidu aega põigata korraks kodumetsa akusid laadima. oidu Lugu on hariduselt maastikukujundaja, kuid töötab K 2007. aastast taristuobjektide ja -rajatiste ehituse ning riigimaanteede hooldusettevõttes: „3. detsembril 2007 asusin tööle Järva Teedesse, mille õigusjärglane on Tariston AS. Algul olin lihtsalt meister, minu eriala – maastikukujundaja – kõne- tas tolleaegset Järva Teede juhatajat ja nii ma sinna tööle sattusin. Väljakutse tundus väga huvitav ning maastikukujundust läheb selles töös tõepoolest kogu aeg vaja. 2015. aastast olen teemeistri ametinimetusega,“ räägib Koidu Lugu oma karjääri algusest. Maastikukujundaja eriala on teemeistri töös nagu vesi aednikule: „Tee on osa maastikust ning minu eriala on mulle mu töös kasuks. Näiteks mullu oli olukord, kus Pärnu–Rakvere–Sõmeru maanteel, Roosna-Allikul tuli sõidu- ja kergliikustee vahele istutada uued puud. Vanad jalakad said maha võetud ning need asendatud „Granatnaja“ sordi pihlakatega,“ on tal näide omast käest võtta. Ta lisab, et kohalike seas tekitas alguses vanade jalakate maha võtmine pahameelt: „Need jalakad olid kuivanud ja haiged ning ohtlikud, sest oksi kukkus maanteele. Eks sai inimestele selgitatud. Kõige tähtsam on vara ja inimelude hoidmine. Kui puu on haige ja ta eluiga läbi, ei saa me lõpuni „rohelised“ olla.“ Pihlakaid kastetakse kuival ajal hoolega ning kohalikud on nüüdseks uuendusega harju- nud ja elavad noorte puude kasvamisele kaasa. Mai on aasta kõige töörohkem kuu Meie jutuajamine satub kõige kiiremale ajale aastas, ometi leiate aega ajakirjanikuga oma tööst rääkida. Miks on maikuu nii tähtis? Teid tuleb hooldada tegelikult muidugi pidevalt ja meie lähtume oma töös teehoolde lepingust. Selle aasta mai oli omaette väljakutse: täna kolas vihm ka meil natukene ringi, kuid kuumus ja sademete puudus annab ikkagi tunda. Põud teeb teehoolde probleemsemaks, inimesed arvad, et tolmu- tõrje tähendab, et tee ei tohiks üldse tolmata, paraku päris tolmu- vabaks ei ole võimalik põuaga ühtegi teed saada, sest tee tahab aeg- ajalt niiskust juurde saada, siis hakkab kaltsiumkloriid, millega suvel kastame, uuesti elama. Udud, vihm, jne – kõigest saab niiskust, kui neid on.
Põud teeb teehoolde probleemsemaks, inimesed arvad, et tolmutõrje tähendab, et tee ei tohiks üldse tolmata, paraku päris
tolmuvabaks ei ole võimalik põuaga ühtegi teed saada.
55
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook