MAA
Kas teemeister paneb ise ka käed külge või istub kontoris ja jälgib, et asi toimiks? Teemeistrina on mul päevas mõnikord isegi mitusada kilomeetrit vaja sõita. Kõige tähtsam teelõik on Tallinna–Tartu maantee, võib juhtuda, et sellel maanteel tuleb mõnel päeval mitu korda sõita, muud sõidud lisaks. Pean ise käima ja viskama pilgu peale, et oleks kogu aeg värske info. Oluline on päeva planeerida ning jagada, nii et ühte- ja teistpidi saaksid objektid käidud. Näiteks praegu kuumade ilmadega võib teepinna temperatuur kerkida üle poolesaja kraadi, tee muutub pigiseks, libedaks, määrib autosid. See tähendab, et tuleb reageerida ning liiva puistata. Tallinna–Tartu maantee on omaette objekt, ja kui sealt näiteks tule- vad avariiteated, siis ikka viskan ise pilgu peale, mis avarii, kas on vaja minna koristama deformeerunud auto detaile vms. Meil on muidugi Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) väga hea koostöö, nad ise annavad kohe teada, kui on mure ja vajavad abi. Või näiteks on kahjustada saanud teepiire, siis tuleb algatada juhtum, teha pildid. Või kui avastan ise piirde deformeerumise, teen PPAsse päringu, kas sellel teel ja kilomeetril on juhtum fikseeritud? Kui päevas koguneb mõnisada sõidukilomeetrit, siis kui palju on kogu Taristoni hooldatava võrgustiku pikkus? Nii üldisemalt, mitte meetri täpsusega muidugi, sest – naljaga pooleks – suvel teed kuumaga venivad, talvel tõmbuvad pisut kokku. Kogu teedevõrk, mida Tariston hooldab, on veidi alla 1013 kilo- meetri. 2 + 2 maanteid on selle hulgas umbes 30 km, see on siis Tallinna–Tartu maantee. Valdav osa meie teedest on Järvamaal. Seoses teehoolde piiride viimisega ristmikele, mis on turvalisem, on osa meie hooldatavaid teid ka üle maakonna piiri. Liiklusohutuse mõistes ühtlustati kokkusaamisi hooldenaabritega ristmike peal, et kaotada varasemad metsa vahel 90 km/h alas olnud ohtlikud kohad, kus hooldepiiri jagati.
Kruusateede korrashoid on aastaringne töö ning eksimusi ei saa lubada, kuna vead maksavad liikluses valusasti kätte
seda ennetavat puistet rahastab. Suureks abiks on Teedeinfokesku- se , sealsetest prognoosidest näeb, milliseid sademeid teeilma kaart ja kui palju tulla võib. Aga kui sajab arvestatav kogus lund, siis paned küll soola alla, aga lumekiht tuleb peale ja tee on ikkagi libe. Autojuht astub oma jalatsiga autost välja ja ütleb, et tee on libe – jala all on tõesti, aga mitte naast- rehviga pidurdades. Turvalisuse põhireegel on õige pikivahe, et jõuaks reageerida muutlikele teeoludele. Eesti on nii väike, aga ilm võib olla väga erinev. Näiteks liiklejad tulid Tartumaalt ja Jõgevamaalt, kus polnud märkigi lumest, aga Järva- maa oli täiesti lumine. 48 tundi oli pilv meie peal ja sadas lõputult. Ilmastikuolud võivad olla väga erinevad. Meil on palju niiskust, see tekitab probleeme. Samamoodi lumesajuga tekib mereefekt, prog- noose ei saagi liiga täpselt teha. Sünoptikud ei suuda pilvede liiku- mist väga täpselt ennustada. Kõige tähtsam on enne teele asumist üle vaadata, mis olud kuskil piirkonnas on ja nendega arvestada. Infot leiab portaalist ja juba mainitud . Tark Tee teeilma kaardilt Taristonil on aukartust äratav masinapark. Milliseid masinaid Te ise juhite ning kas on mõni lemmik, millest mööda kõndides ei suuda rõõmu tagasi hoida? Ma peale oma tööauto ise ühtegi teemasinat ei juhi. Kui tehnika on korras, siis on kõik masinad lemmikud – on höövlid, on augulappijad, peenratäitemasinad, puisturid. Suvel niidumasinad. Mina ise masinate ülevaatusega ei tegele, sestap neid patsutamas ei käi. Mehhanismijuhid vaatavad masinad üle ja kui on mingi mure, siis räägivad tehnikajuhile ja informeerivad mind. Eks tehnikaga võib alati probleeme tekkida.
Hooldatav teedevõrk jaguneb kaheks piirkonnaks: Paide piirkond ja Roosna-Alliku piirkond.
Ja muidugi uued masinad on alati uhked, neid tasub vaadata! Ja vanad masinad on auväärsed ning teevad ikka tööd.
Kevad on kiire, suvi on kiire, aga talv tundub tavaliikleja jaoks oma pidevalt muutlike ilmaoludega tõeline košmaar. Kuidas tajub talve teemeister? Talvel on peamine loomulikult lume- ja libedusetõrje. On meeskond, kes on talivalve graafikus, tuleb neid koordineerida ja tellijaga suhel- da, jälgida, et tehnika oleks korras ja valmis välja minema. Talvel on fookuses kruusateede kandevõime teema. On olnud aas- taid, kus detsembris tuleb üles panna 8T massipiirangud, tänavu näiteks kaotasid teed kandevõime veebruaris ja tuli 8T massi- piiranud kehtestada. Raskete vedude mõjul võivad kruusateed väga kahjustada saada ja kandevõime täielikult kaotada, seda ei tohi maha magada.
Milline koostööpartner on Transpordiamet, kes Taristonilt teehoolduse tellib? Kas on midagi, mida saaks veel paremini teha või on hoopis kiituse jagamiseks õige aeg? Tellijaga on väga hea suhtlus ja koostöö, me kõik püüame paremuse poole. Rõõmustamiseks on põhjust küllalt. Eelmise aasta 5. juulil hakkasid valgusmärgid tööle, mis lihtsustavad oluliselt meie tööd, me ei pea enam 110 km/h piirkiiruse märke üles kruvima ja alla võtma, samuti on tekstiline teave seal kuvatud. Oisu piirkonnas ehitati kahel riigimaanteel – Oisu–Kärevere–Taikse ja Raukla–Äiamaa–Oisu – ligi 5,4 kilomeetrit tolmuvaba katet. Sealsetele inimestele on sellest suur rõõm ning ka meie teehoolda- jate elu teeb see lihtsamaks – enam ei ole olukorda, kus kahe tolmu- vaba katte vahel on kruusatee lõik. Nüüd on seal väga kenad kraavid ja tolmuvaba kate, enam ei pea spetsiaalse höövliga neid lõike
Talvel on üks teemasid nn ennetav puiste, ehk teede soolatamine enne, kui ilm ära keerab. Jah, see ongi väga hea, et Transpordiamet
56
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook