Foto: Arbo Rae
Idee pole uus Pärnusse kolmanda silla ehitamine on kirjas juba nõukogudeaegses generaalplaanis. Toona arvati, et parim asukoht oleks A. H. Tamm- saare puiestee pikendusena, oluliselt lähemal Papiniidu auto- ja raudteesillale, kui praegune lahendus ette näeb. Pärnu linnavalitsuse projektijuhi Uno Kase sõnul hakati kolmandat silda tõsisemalt kavandama 2005. aastal – kaalumise all olid nii Niidu Suur-Jõe tänava Aia tänava ja kui ka Raba ja vahelised ühendused, kusjuures eelistus oli mõistetav – viimane on „vanale sillale“ oluliselt lähemal ning aitab paremini hajutada liikluskoor- must. Nii võttiski linnavalitsus 2006. aastal vastu Raba ja Aia täna- vaid ühendava silla detailplaneeringu. „2012. aastal kaaluti veelkord erinevaid variante: Aia ja Rääma tänavate ühendust (Raba–Aia), Pargi ja Rääma tänavate ühendust (Raba–Pargi) ja ning Rääma tänavate ühendusena kulgevat Vingi silda (Raba–Vingi). Sobivaimaks tunnistati Raba–Aia sillakoridor, ehkki see oli teistest kallim ja vajas seetõttu mõningat korrigeeri- mist,“ sõnas Uno Kask. Viimase variandi peamiseks puuduseks jäi vajadus võõrandada maad Port Arturi kaubanduskeskuse omanikelt. Linnavalitsus püüdis saada maaomanikuga kokkuleppele, kuid kõigele vaatamata kaubale ei saadud ja nii loobutigi Raba–Aia sillakoridorist ja alustati detailplaneeringu koostamist Raba–Pargi vahelisel lõigul. Hankimine pole lihtne Viis aastat tagasi selgus, et Kesklinna sild vajab hädasti remonti, kuid üheaegseks „vana silla“ remondiks ja kolmanda silla ehituseks linnal raha ei ole. Nii otsustatigi kõigepealt ehitada kolmas sild ja alles seejärel Kesklinna oma põhjalikult remontida. „Kuna politsei- ja päästemaja koliti A. H. Tammsaare puiesteele, siis tekkis võimalus rajada Pargi tänava pikendus otse Pikale tänavale. 2019. aastal kuulutatigi välja arhitektuurivõistlus, et leida sillale parim arhitektuurilahendus ja liikluslahendus. Võitis arhitektuuri- büroo Trilog Studio OÜ ja ehitusfirma Fidele Ehituse OÜ võistlustöö „Luik“,“ kirjeldas Uno Kask. Paraku selgus, et valge kaunitari tiivad ei kanna. Linnavalitsuse soov luua uuest sillast maamärk oli inspireerinud pakkujaid sedavõrd, et vastuolu linnakassa vahendite ja silla ehitamiseks tarvilike kulude vahel oli umbes kahekordne ning hange kuulutati arusaadaval põh- jusel nurjunuks. Ka järgmine hange ei lõppenud oluliselt paremini ning selle tulemusena oli linn sunnitud kogu kontseptsiooni ümber tegema. Uno Kase sõnul toimus kolmas, läbirääkimistega riigihange juba võistleva dialoogi vormis. „Seekord ei seisnud ehitaja valmis projekti ees, vaid sai koos arhitektide ja projekteerijatega välja pakkuda nii ideelahenduse kui hinna, mille eest ta on valmis terviklahenduse – st silla koos tänavalõikude ja ringristmikega projekteerima ja ehitama.“
Nurgakivi panek 2023. aasta novembris.
Tulemus pidi saama algsest erinev, sest sama asja kolmandat korda hankima minna ja läbi kukkuda polnud väga meeldiv perspektiiv. Nii sai sild lõpuks üheainsa kaare (algsel „Luigel“ oli neid mitu), kuid see andis olulise kokkuhoiu ehituskuludes. Selle üsnagi rahvusvahelise, viie pakkujaga hanke võitsid börsiettevõtte Infortar grupi ettevõtted INF Infra ja EG Ehitus. Innovaatiline ja keeruline ehitus Projektijuhi Uno Kase sõnul saab kolmandast sillast Eesti pikima ehk 140meetrise sildeavaga sild. Sillakaar kui keskne element ja maa- märgi staatus on säilinud, ehkki veidi tagasihoidlikumal kujul. „Silla vundament on juba valmis ja praegu rajatakse kandekonstrukt- sioone. Tänavu suvel on kavas paika saada tähtsaim osa – sillakaar, lõplikult peaks sild valmima 2025. aasta keskpaiku. Ehitusel kasutatakse uudseid lahendusi ja tehnoloogiaid, mille üks eesmärk on linnaelanike elu võimalikult vähe häirida. Tööd peaksid saama tehtud nii, et suletakse vaid kergliiklusteed ehk Jaansoni rada,“ sõnas Kask. Sild rajatakse kolmele jõkke paigaldatavale sambale ning lõviosa sillateki ja teraskaare ehitusest toimub kaldal. Umbes 1100 tonni kaaluv konstruktsioon „sõidutatakse“ sammastele eritehnikat kasu- tades kava kohaselt 2024. aasta juulis. Ilmateate paikapidavus on sel juhul kriitilise tähtsusega, sest veel kinnitamata sillakaar moo- dustab hiiglasliku purje, mis ebasoodsate tuuleolude korral võib lendu minna – järgnevale on parem mitte mõelda. Tulevase silla laius on ligi 20 meetrit. Silla mõlemasse äärde tuleb 3,5 meetri laiune kergliiklustee ja kolm sõidurada: sillale viib üks rada, mis keskel laieneb kaheks sõidureaks. Lisaks rajatakse otstesse liftid, millega pääseb jalgratta või lapsevankriga Jaansoni rajalt silla- le. Projekteerimine ja ehitus lähevad maksma 26,7 miljonit eurot. Sellele lisanduvad pealesõiduteed, nii et kogumaksumus tuleb veidi üle 40 miljoni euro.
61
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook