Foto: GScan / S. Sein erakogu
Taivo Kurg , Transpordiameti rajatiste ekspert
Transpordiamet katsetab tänavu sildade seisukorra uurimiseks müoontehno- loogiat, mis võimaldab kosmilise kiirguse abil vaadata mitme meetri paksuse raudbetoonkonstruktsiooni sisse. ranspordiamet haldab rohkem kui 1100 silda ja viadukti. T Amet teeb sildadele rajatiste seisukorra hindamise metoo- dikale tuginedes regulaarseid ülevaatusi. Pragune praktika piirdub välimiste kahjustuste hindamisega, mille põhjal otsus- tatakse, kas ja kuidas saab silda remontida või on vaja sild lammu- tada ja rajada uus. Silla seesmist konstruktsiooni ei ole võimalik hinnata. Kasutusel olevad mõõtmismeetodid Praegu kasutatakse sildade seisukorra uurimisel mittepurustavaid mõõtmismeetodeid, mille kasutamisel esineb teatud ebatäpsusi. Mõõtmisviisid: Elektrilised või elektromagneetilised mõõteseadmed (maaradar, tomograaf) Hea mõõtetäpsus terasarmatuuri läbimõõdu ja paigutuse hinda- misel, aga probleemiks on ebapiisav mõõtesügavus betoonpinnas paikneva terasarmatuuri tuvastamisel. Radaripõhimõttel mõõteseadmed (radar edastab elektromagnetlaineid) Mõõtesügavus on hea, aga suurte defektide korral võib tagasi kiir- gava laine peegeldus olla nii lai, et defekti suurus ja asukoht jääb teadmata. Akustilised meetodid (ultraheli) Kõrgete lainete levimine ja peegeldamine aitab väga hästi avastada
Kosmilise kiirgusega mõõdistamine.
pragusid betooni sisemuses, aga seadmel peab olema betoon- pinnaga väga hea kontakt. Vanadel sildadel, kus betoonpinnad on krobelised või murenenud, on see probleem. Löökresonats Betooni pinnale tekitatakse löök, mille tulemusena levivad betoonis lained ja peegelduvad seadmesse tagasi. Puuduseks on ebapiisav mõõtesügavus. Termokaamera Betoonis esinevaid vigu hinnatakse betooni soojusjuhtivuse abil. Termokaamerat saab juhtida drooni või nutiseadmega. Probleemiks on mõõtesügavus ning see, et mõõdetavat ala peab soojendama. Loetelust selgub, et raudbetoonkonstruktsioonide mõõtmiseks pole meetodit, mis annaks usaldusväärse mõõtmistulemuse koos mõõtesügavusega. Praegu kasutatavate seadmete ja meetoditega pole rajatistel võimalik määrata: betoonkonstruktsioonide ristlõike armatuurterase seisukorda; betoonsisemuse seisukorda (karboniseerumine, kloriidikahjus- tused ja seesmised praod jms); betoonis olevate järelpingestussüsteemide ja trosside asukohta ning seisukorda; vees olevate betoonkonstruktsioonide seisukorda. Investeeringute otstarbekuse ja kasutusea potentsiaali kaardista- miseks vajame sillakonstruktsioonide sisemuse kohta rohkem teavet. Vajame uusi meetodeid sillakonstruktsioonide sisemuse uurimiseks. Eesmärk on pikendada olemasolevate sildade kasu- tusiga ning seeläbi vähendada nii sildade enneaegse lammutamise kui ka uute ehitamisega kaasnevate süsihappegaaside emissiooni. Uus mõõtmismeetod Transpordiametil on plaan katsetada Eesti sildadel nn tuleviku mõõtmismeetodit, milleks on müoontehnoloogia. Müoontehno- loogia puhul kasutatakse kosmilist kiirgust, et näha mitme meetri paksuse raudbetoonkonstruktsiooni sisse.
Riia viadukt Tartus. Pildil on näha silla betoonkonstruktsioonis armatuurterast ja järelpingestussüsteeme.
Investeeringute otstarbekuse ja kasutusea kaardistamiseks vajame sillakonstruktsioonide sisemuse kohta rohkem teavet. Vajame uusi meetodeid sildade sisemuse uurimiseks.
63
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook