MAA
Kosmilise kiirguse astmeline jagunemine Maa atmosfääris. Maapinna lähedal tekivad neutronite ja piionite lagunemisel müüonid.
Müoon on atmosfääris tekkivad elementaarosakesed, mis on väga suure läbistusvõimega. Igas minutis langeb ühele ruutmeetrile maapinnale 10 000 müüonit kosmilist kiirgust. Tegemist on loodus- liku kiirgusega. Müoonosakesed läbivad silla raudbetooni ja mõõteseade mõõdab laetud osakeste ehk müüonite liikumissuunda. Kui müoonosake läbib ruumi takistuseta, annab seade signaali, et osakese trajek- toorile ei jäänud midagi. Looduslikku kiirgust mõõtval seadmel on mitu eelist. Esiteks pole see inimesele ohtlik, sest kosmilise kiirguse käes on inimene kogu aeg, see on looduslik foon. Teiseks läbistab kosmiline kiirgus kümneid meetreid materjale, sh metalli ja vedelikke. Mõõteseade tuvastab materjalide paigutuse ja koostise. Mõõtes müoonosakeste suunamuutust ja asukohta, saab rekonstrueerida nende eelneva teekonna, tekitada tehisintellekti abiga 3D-pildi ja määrata materjali koostise. Iga materjal, ühend või kuju mõjutab müüonit isemoodi. Transpordiameti müoontehnoloogia katseprojekt Transpordiamet katsetab 2024.–2025. aastal müoontehnoloogiat mitmel sillal, et hinnata nende sisemiste struktuuride seisukorda. Katseprojektis on rohkem kui 50 aasta vanune sild ning paar uuemat, umbes 10 aasta vanust raudbetoonsilda, kus kandvad elemendid on järelpingetrossid. Valitud sildadel on raudbetoonkonstruktsiooni paksus poolest meetrist ühe meetrini. Eesmärk on hinnata raud- betoonkonstruktsiooni sees olevate armatuurteraste paigutust ja korrosiooni. Samuti vaadatakse järelpingestussüsteemi paigutust (järelpingetrossid paigaldatakse betoonpinna lähedale, aga mõni-
Allikas: Horisont 6/2022. Kosmiliste müüonitega saab materjale läbi valgustada. Autorid: A. Hektor, K. Kannike.
kord konstruktsiooni keskele) ning määratakse trossikanalite ja järelpingestustrosside seisukord.
Projekti rahastab Riigikantselei Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõime- kuse tõstmine“ vahenditest. Projekt kestab 18 kuud ja selle maksu- mus on 1,2 miljonit eurot.
Fotod: erakogu
Nüüdisaegne järelpingestatud raudbetoonsild.
Kasari jõe vana sild valmis 1904. aastal ning oli valmimise ajal Euroopa pikim raudbetoonsild. Sild on üle 300 m pikk ja 7 m lai ning praegu võivad seda kasutada vaid jalakäijad.
64
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook