Teejuht suvi 2024

MAA

Katseprojekti tulemused lubavad väita, et lõigu keskmise kiiruse järelevalvel on mõju kiiruskäitumisele, liiklusvoog muutus ühtlasemaks ja kehtes- tatud kiirusega sõitnute arv suurenes.

Mida tulemused liiklusest kõnelesid Analüüsiti katselõigu läbinud 118 231 mootorsõidukijuhi kiirus- käitumist. 60% sõidukijuhtidest olid seadusekuulekad . Ülejäänud 40% puhul joonistus välja neli kiiruskäitumise mustrit: ületab ainult keskmist kiirust (28%); ületab keskmist ja sisenemis- või väljumiskiirust (6%); ületab ainult sisenemis- ja/või väljumiskiirust (4%); ületab kõiki kolme kiirust (2%). Lõigu keskmise kiiruse ületajaid oli seitse korda rohkem kui hetk- kiiruse ületajaid. I etapil ületas keskmist kiirust 39% juhtidest ning II etapil 32% juhtidest (st avaliku mõõtmisega vähenes kiiruseüle- tamine 7%). II etapis suurenes seaduskuulekate liiklejate arv 6%. Muutus toimus nende arvelt, kes ületavad ainult keskmist kiirust (nende arv vähenes 31%lt 26%le). 1% jagunes ülejäänud gruppide vahel. Kokku ületas keskmist kiirust 42 000 juhti, neist 36 000 ületas keskmist kiirust kuni 7 km/h ja 6000 rohkem kui 7 km/h. Kõige roh- kem ületati keskmist kiirust pikimal, 13kilomeetrisel Haapsalu– Ääsmäe lõigul. Kiiruseületajate osakaal langes II etapis kõikidel lõikudel. Kõige suurem oli langus kõige pikemal, Haapsalu–Ääsmäe lõigul, kus kiiruse ületajate osakaal langes 12%. Lõiku sisenemisel ja väljumisel olid keskmised ja V85 kiirused olenemata lõigust ja etapist alla lubatud piirkiiruse. Etappide võrdluses vähenes kesk- mine kiirus igal lõigul 1 km/h võrra. Lõigu keskmise kiiruse V85 oli lubatust piirkiirusest suurem 6 km/h-st (Haapsalu–Ääsmäe lõigul) 2 km/h-ni (Tallinna–Tartu).

Sõidukite fikseerimiseks seadistati kiiruskaamerate sekkumis- künnised madalamale kiirusele. Sisenemis- ja väljumiskiirust mõõdeti kõigil sõidukitel, mis määratud kiiruse väärtust ületasid ning talletati lõiku sisenemise ja väljumise kellaajad. Lõigul lubatud keskmiseks piirkiiruseks võeti lõigu piirkiiruste kaalutud keskmine. Arvutamisel ei võetud arvesse ristmikke ega asjaolu, et sõidukil kulub aega kiiruse muutmiseks. Lõigule sisenemisel ja lõigult väljumisel fikseeriti mootorsõiduki registreerimismärk kiiruskaamera loodud salvestisega. Mõõte- kabiinis paiknev liiklusjärelevalvesüsteem krüpteeris salvestise ja edastas automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu serverisse. Salvestistele tehti andmekogus mootorsõiduki regist- reerimismärgi tähise automaatne tuvastamine ja masinloetavale kujule viimine. Sõidukite numbrimärgi tähised pseudonüümiti ja pseudonüümimise võtmed ning fotodokumentatsioon hävitati. Sõidukite andmeid ei tuvastatud ja sõidukite omanikke välja ei selgitatud ning ühtegi juhtumit ei edastatud politseile menetlemi- seks ka siis, kui aset leidis kehtiva piirkiiruse ületamine. Inimsekku- misega töödeldi vaid pseudonüümitud andmeid. Pseudonüümitud andmetele arvutati juurde pikivahe eelmise sõidu- kiga. Selgitamaks, kas sõiduk sooritas lõigul möödasõidu, võrreldi lõigu sisenemiste ja väljumiste järjekorda. Lõigu läbinud sõidukite leidmiseks loodi unikaalsetest arvkoodidest paarid. Keskmise kiiruse saamiseks lahutati lõigust väljumise ajast lõigule sisenemise aeg ning lõigu pikkus jagati lõigu läbimiseks kulunud ajaga. Valimist eemaldati paarid, mille arvutatud keskmine kiirus jäi alla 70 km/h.

TEEJUHT / NR 10