Keskmise kiiruse mõõtmise katselõikude valikul lähtuti olemasolevatest mõõte- kabiinide asukohtadest.
andmete kogumise ees. Aga pole välistatud võimalus, et häälekate sõnavõttude taga võib mõnikord peituda mugavus ja soovimatus oma kiiruskäitumist muuta. Mõned faktid keskmise kiiruse mõõtmise kohta: Saadaval on keskmist kiirust mõõtvate kaamerate süsteem, mis teeb foto vaid keskmist kiirust ületanud sõidukist. Tegu on nn kolme posti süsteemiga, kus kahes esimeses fikseeritakse aeg ja foto tehakse ainult siis, kui sõiduk on keskmist kiirust üle- tanud. Keskmist kiirust mõõtva süsteemi rakendamise eesmärk ei ole jälitamine või profileerimine, vaid kiirusrežiimist kinnipidamise ja liiklejate ohutuse tagamine. Alahinnatakse „süütu viie“ mõju liiklusõnnetuse tagajärgedele. Juba väikesel sõidukiiruse ületamisel on olulised tagajärjed. Keskmine sõidukiirus saadakse jagades lõigu pikkuse väljumise ja sisenemise ajavahega. Keskmise kiiruse mõõtmisel ei esine kiiruse mõõtetulemuse laiendmääramatust, mis hetkkiiruse mõõtmisel on tingitud mõõtesüsteemi enda ebatäiuslikkusest, mõõtemeetodist (st et ei toimu otsest kiiruse mõõtmist, vaid sõi- duki kiirust mõõdetakse kaudselt vahemaa ja nurga muutuse ning aja mõõtmise kaudu), mõõtmise ajal mõõtekohas eksis- teerivatest keskkonnatingimustest ja mõõteobjektist (sõidu- kist).
Suurema kui kolmesekundilise pikivahega sõitis 60% juhtidest. Väikese (kuni 3 sekundit) pikivahega sõitvate sõidukite osakaal langes kolmel lõigul neljast. II etapis vähenes möödasõitude arv ja selle tõttu muutusid liiklusvood sujuvamaks.
Keskmist kiirust ületasid enamasti sõidu- ja pakiautode juhid.
Hinnang Katseprojekti tulemused lubavad väita, et lõigu keskmise kiiruse järelevalvel on mõju kiiruskäitumisele, liiklusvoog muutus ühtlase- maks ja kehtestatud kiirusega sõitnute arv suurenes. Piirkiiruse ületamata jätmine vähendas liiklusõnnetusse sattumise riski ja lõi eeldused raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste vähenemiseks ja maanteetranspordi keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks. Olemasolevate statsionaarsete süsteemide sellisel moel – lõigu keskmise kiiruse mõõtmiseks – kasutamine oli ühekordne, üksnes konkreetse projekti läbiviimiseks kohandatud tegevus. Keskmise kiiruse mõõtmise rakendamine Eestis (kui nii peaks otsustatama) nõuab õigusliku aluse loomist ja tehniliste eelduste täitmist.
Debatt üksikisiku (andme)vabaduse ja liiklusohutuse tagamise vahel
Katseprojekti tulemuste elav käsitlemine näitab, et automaatse liiklusjärelevalve laiendamise kavatsus vajab ühiskondlikku debatti. Tõusetunud teemad võivad olla tingitud vähesest informatsioonist süsteemi tõhususe, toimeloogika ja andmekasutuse kohta, samuti teatavast hirmust jälgimisühiskonnaks arenemise ning riigi liigse
71
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook