Kadi Pihlak , Transpordiameti liikuvuse kavandmise osakond
Transpordiamet lõi rakenduse, mis näitab asustusüksuses jalgsi ja rattaga liikujate võimalikke lühimaid teekondi kodust lähimatesse esmavajadusega sihtkohtadesse ning nende ühenduste potentsiaalsete kasutajate arvu. Rakendus on hea abimees jalgratta- ja jalgteede planeerimisel. iikumisviiside ülemaailmsed trendiuuringud näitavad, et L järgmise kümne aasta jooksul kasvab nii jalgrattaga sõit- mise, jalgsi käimise kui ka ühistranspordi kasutamise osa- kaal¹, kuid see eeldab sobiva taristu arendamist, et keskkonna- säästlikumad valikud oleksid toetatud. Jalgratta- ja jalgteedest räägitaksegi enamasti inimmõõtmelise linnaruumi ja keskkondlikku liikuvust soodustava linnakeskkonna kontekstis , kuid palju vähem pööratakse tähelepanu asulavälisele ² olukorrale ning kahaneva elanikkonnaga piirkondadele, kuid just maal elavad inimesed on kõige enam sõltuvad autost, sest muud ühendused puuduvad. Seega on autostumise vähendamise kon- tekstis oluline pöörata tähelepanu ka maal elavate inimeste liikuvu- sele ja teenuste kättesaadavusele.
Oluline on küsida, mis võiksid olla linnade ümbruses põhimõtted, millega riigiteede jalgratta- ja jalgteede kavandamisel ning prioritiseerimisel arvestada.
Kuigi maal on hõredam asustus ning jalgratta- ja jalgteede tasuvus väiksem, on maanteedel kiirused suuremad ning seetõttu liiklus- ohtlikud olukorrad fataalsemad. Väikelinnade puhul ei pea avalik ruum tingimata tähendama linlikult tihedat ruumi, vaid kõigepealt kõnniteede olemasolu, et rulaatoriga liikuv inimene ei peaks raa- matukokku minemiseks kasutama sõidutee serva, samuti on lipuväljakust, linnamööblist ja purskkaevust olulisem, et saaks ühest kohast teise. Kahanemisega käib paratamatult kaasas ka inves- ³ teeringute vähesus ja seda olulisem on küsida, mis võiksid olla linna- de ümbruses põhimõtted, millega arvestada riigiteede jalgratta- ja jalgteede kavandamisel ning prioritiseerimisel?
Vastust ei anna ka maakonnaplaneeringud, kus on küll jalgratta- ja jalgteede võrgustik kavandatud, kuid võrgustik ei kata kogu Eestit ja
MAAKONNAPLANEERINGUTES ETTE NÄHTUD KERGLIIKLUSTEEDE VÕRGUSTIK KOOS OLEMASOLEVA VÕRGUSTIKUGA JA ELANIKE ARVUGA 10 KM RAADIUSES ASUSTUSÜKSUSEST
Allikas: Maakonnaplaneering.ee, Maa-amet, Eesti topo-
graafia andmekogu (ETAK). Autori kaart
¹ K. Kuuse, T. Ojala, A. Schultz. Eesti elanike liikuvusprofiilid. Arenguseire Keskus: uuring 2020. ² Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, lk 34. ³ K. Kljavin. Kahanemisest, lammutamisest ja kohanemisest. – Ehituskunst #61/62, Väikelinnad: Mittekasvavad. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit 2022, lk 91.
73
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook