Merily Marienhagen , Eesti Maanteemuuseum
Muuseumiööl Eesti Maantee- muuseumis avatud rändnäitusel „Karskelt, kultuurselt või põhjani?“ saab külastaja teha rännaku ajas, et vaadelda, kuidas ja miks on aastatega kasvanud vajadus alkoholi tarbimist liikluses osalemisel reguleerida – eriti oluliseks muutus see mootor- sõidukite tulekuga Eestimaa teedele. Viinastunud autojuhid – pika ajalooga ühiskondlik murekoht ttevaatamatus ja hoolimatus nii enda kui ka teiste liiklejate E suhtes põhjustas suurema osa raskeid liiklusõnnetusi juba Teise maailmasõja eelses Eestis. 1938. aastal oli sõidukijuhi põhjustatud õnnetusest suurima osatähtsusega purjusolek, seejärel tähelepanematus, hajameelsus ja ülikiire sõit. Et joobes juhtimise osatähtsus oli märkimisväärselt suur, esitas Maanteede Talitus (praeguse Transpordiameti eelkäija) 1938. aastal ettepaneku võtta purjuspäi roolist tabatud sõidukijuhilt juhtimisõigus alatiseks ära. Tollal veel selleni ei jõutud. Eri allikate põhjal võib aru saada, et mõne klaasi õllega end „kosutanud“ autojuht võis tollases, tänases mõis- tes üsna hõredas, liikluses olla pigem reegel kui erand. Toona seda joobes juhtimiseks veel ei loetudki. Halb liikluskultuur oli suureks probleemiks ka Nõukogude Eestis. Hukkunute arv oli näiteks 1970. aastatel suurem kui tänapäeval. Nagu praegu, olid ka siis õnnetuste põhjused väga erinevad: vale sõidukiirus, teeoludega mittearvestamine, juhtide ja jalakäijate ettevaatamatus, viinastunud juhid jne. Alkoholijoobes juhtide põhjustatud ülirasked liiklusõnnetused olid nõukogude ajal väga terav probleem. Nõukogude elu masendav tegelikkus kindlasti hoogustas alkoholi tarbimist. Võib arvata, et ka võimude jaoks oli odav ja kättesaadav alkohol üheks ühiskonna kontrollimehha- nismiks, vaatamata selle hävitavatele kõrvalnähtudele. Ajakirjan- duses häbimärgistati joobnud juhte, reaalseid inimesi – nemad olid patustajad ja süüdlased. Nõukogude ajakirjandusel ei olnud kombeks elu pahupoolt eriti kajastada, nii avaldati ajakirjanduses vaid üksikuid liiklusõnnetuste kirjeldusi, mida läbis ülitugev moraliseeriv alatoon ning rikkumisega kaasnenud väärnähtustele osundamine. Vaatamata karistuste karmusele ning küllalt tõhusale ja hästi toimivale liikluskontrollile oli hukkunute ja raskelt vigastatute arv Nõukogude ajal ikkagi väga suur. Alkoholil oli siin kindlasti oluline osa. Et ühiskondlikud hoiakud muutuvad reeglina üsna aeglaselt, siis ka iseseisvuse taastanud Eestis ei kadunud joobnud autojuhid meie teedelt kuhugi.
Lehekülg Maanteede Talituse 1938. aasta brošüürist „Liiklusõnnetuste vältimiseks pea silmas järgmist“.
Märjuke põhjustab kahjusid. Liiklusnädal Tallinnas 1939. aasta kevadel. Ajalehest Suomen Sosialidemokraatti, 24. mai 1939.
1938. aastal oli sõidukijuhi põhjustatud õnnetusest suurima osatähtsusega purjusolek, seejärel tähelepanematus, haja- meelsus ja ülikiire sõit.
79
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook