ÕHK
lennundustööstuse (Magnetic MRO eestvedamisel) ja lennukau- banduse (Tallinna Lennujaam) arendustegevustega ning mehita- mata lennunduse arendusprojekti (Lennuliiklusteeninduse ASi koordineerimisel, lisaks veel Hepta Airborne ja Krattworks) ja Wing Ops projektiga jätkuva lennukõlbulikkuse ja hooldusorganisatsiooni tarkvara arendamiseks (Pakker Avio ja Diamond Sky). Mehitamata lennunduse arendusprojektiga käivitati mitmeid all- projekte (nt droonide sertifitseerimise ettevalmistus, BVLOS operee- rimine, Tartu U-space testala ja Living Lab ettevalmistused, LifeSa- ver Estonia), milles on tegevad mitmed klastri liikmed ja paljud klast- riga koostööd tegevad ettevõtted. Klastri liikme Diamond Sky eestvedamisel korraldame rahvusvahe- lisi regionaallennunduse seminare laiemale osavõtjate ringile just regionaalses mõõtmes. Viiendat korda peetav seminar toimub täna- vu 16.–17. augustil Narva-Jõesuus. Eesti Lennuakadeemia korraldusel on populaarsust kogumas suvekoolid. Sel aastal on suvekool kosmoseteemaline ja toimub 17.–21. juunini. 22 aastat tagasi avatud Eesti Lennundusmuuseum korraldab iga- aastaseid lennupäevi, sel aastal 8.–9. juunil. Tavapäraselt on kavas lennutehnika tutvustus, erinevad demo- ja vigurlennud, langevarju- hüpped. Viimastel aastatel on suurt huvi pakkunud NATO partnerite hävituslennukite ülelennud, NATO soomustehnika ja Kaitseliidu varustuse tutvustamine.
Minu hinnangul on just lennuakadeemia ja lennundusmuuseum valdkonna peamised kultuurivedurid ja populariseerijad.
Teie ametisoleku aeg on olnud liiga lühike selleks, et teha põhjapanevaid järeldusi, kuid kogenud juhina on teil kindlasti visioon, mida klastri arendamisel on edaspidi vaja teha. Klastri üks eesmärk on rahvusvahelistumine, ennekõike on see organisatsiooniga European Aerospace Cluster Partnership (EACP) koostöö. Sellele lisaks oleme ka Euroopa ühinenud drooniassot- siatsiooni – Joint European Drone Association (JEDA) liige ning kuu- lume Euroopa puhta lennunduse regionaalse ökosüsteemi huvi- gruppi (European Clean Aviation Regional Ecosystem Stakeholder Group – ECARE SG). JEDAga koostöö korraldamise on suuresti enda peale võtnud lennuakadeemia.
Oleme loonud tihedamad sidemed Läti ja Leedu lennundusklastri- tega, peamiselt hõlmab suhtlus infovahetust.
Selline liikmelisus eeldab ühistegevustes aktiivset kaastööd, aga seda saab teha ikkagi konkreetne ettevõte huvi pakkuvate ees- märkide saavutamiseks. Klaster saab olla selles kontaktide leidja ja looja. Praegu on liikmete suurem huvi, et klaster oleks lennunduse kollektiivne esindaja ja hääletoru, seda soovib ka lennundust kuree- riv Kliimaministeerium. Hea töine side on klastril Riigikogu lennun- duse toetusgrupiga. Vabariigi Valitsuse suunal tehtav töö hõlmab lennundusseaduse uuendamist, kliimaseadust, Rohetiigri initsiatiivi ja paljut muud. Ka lennunduse arengukava ja mehitama lennunduse regulatsioonide väljatöötamine on päevakorral. Eesti lennundus peab ajaga kaasas käima. Euroopa ja maailma kontekstis on Eesti väike tegija, kunagi narriti maandumispaiga- keseks ka Tallinna lennujaama. Millised võiksid olla meie väljavaated kaardil püsida ning oma positsiooni parandada? Ma julgen arvata et maandumispaigakese staatus oleks Eesti len- nunduse selge alahindamine. Pikemalt ajalukku tagasi vaatamata algas üks Eesti lennunduse kuldaeg 90ndatel: iseseisvunud Eesti avas õhuruumi ülelendudeks, ehitas üles korraliku tehnilise taristu, koolitas spetsialistid ja hakkas ülelendude teenindamisega head tulu teenima. Tallinna lennujaam tehti korda, avati hulgaliselt uusi lennuühendusi, saadi enda kätte ka Aerofloti kohalik üksus, moodustati Estonian Air. Boeingute tulek oli suursündmus.
Projekti lõppedes on kokku lepitud klastri edasises tegevuses, konkreetsetes ülesannetes: 1. osaleda Eesti lennundusstrateegia koostamisel; 2. suurendada Eesti lennundussektori mõju majandusele, sh konkurentsieeliste realiseerimine investeeringute kaasamine spetsialistide koolitamine klastripõhise koostöö elavdamine (koordineeritud suhtlus riigiga, rahvusvaheline võrgustumine)
Ka väikestel lennujaamadel hoiti elu sees, kuigi neis erilist liiklust ei tekkinud ega saanudki tekkida.
Mõõdikud 5-aastaseks perioodiks: lennunduse osakaalu kasv SKPs – 0,3% aastas müügitulu kasv – 30% lisandväärtus töötaja kohta – 50%
Siis loodud Eesti Lennuakadeemia (esialgu Tartu Lennukolledž) on siiani ainulaadne omataoliste hulgas, kus ühes koolis nii mitmel erialal spetsialiste koolitatakse.
96
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook