Suutsime siis edukalt kasutada oma positsiooni ida ja lääne vahel, olime ettevõtlikud ja konjunktuur toetas meie tegemisi.
EASA ja IASA programmi auditite edukas läbimine; digitaliseerimise ja rohepöörde küsimustes, sh kestlike energialahenduste väljatöötamisel (SAF, vesinik); lennundussektori personali- ja koolitusvajaduste määratlemisel (Kutsekoja OSKA programm); lennundussektori ärivõimaluste tutvustamisel mitte- lennundusettevõtetele; lennunduse kui olulise majandusmootori populariseeri- misel. Koostöö Kliimaministeeriumi ja Transpordiametiga:
Kahjuks ei ole kõigis valdkondades enam nii hästi läinud. Maailm on muutunud, ettevõtted on globaliseerunud ja väikeriigi ettevõtted ei suuda alati konkurentsis püsida. Samuti on Euroopa Liidu regulat- sioonid osutunud meile tõsiseks väljakutseks. Viimastel, lennundusele probleemsetel aastatel on hästi arenenud ja hakkama saanud Magnetic MRO, samuti Tallinna Lennujaam. Vii- mase struktuuri kuuluvad ka neli regionaalset lennujaama, nendega on teised lood. Valdkonda juhib nüüd Transpordiameti lennundusteenistus. Millised on olnud kogemused nendega koos töötades? Kas on midagi, mida võiks paremini teha? Transpordiameti lennundusteenistus vajaks senisest rohkem spet- sialiste, rahastamise maht peaks olema kaks korda suurem. Sektori ettevõtted on avaldanud valmisolekut rohkem panustada, oleme alustanud läbirääkimisi osalistele vastuvõetavate lahenduste leid- miseks (lennundusklastri ettevõtted, Transpordiameti lennundus- teenistus, Kliimaministeerium). Samas peame võimalike muutuste puhul arvestama sektori erisustega. Püsivas äris tegutsevate ette- võtete võimalused on väga erinevad alles alustavate, uue tehno- loogia ettevõtetest. Oleme teinud mitmeid sisukaid kohtumisi Transpordiametiga, et saaks läbitud Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (ingl European Union Aviation Safety Agency , EASA) audit ning sealt edasi juba taotleda International Aviation Safety Assessment (IASA) auditit, mis avaks võimaluse neile ettevõtetele, kellel on huvi lennata USAsse või jagada USA lennufirmadega koodi. Kui kõik sujub, saame 2025. aastal hakata selle teemaga tegelema. Klastri tegevuste kõrval on oluline kvaliteetse järelkasvu koolitamine lennuakadeemias. Olete aastaid olnud akadeemia õppejõud, üks põnevamaid kõnelejaid lennunduse innovatsiooni alal. Kui oluline koht on lennukoolil täna Teie tegemistes? Kui võtsin vastu klastri töö, siis jätkasin paralleelselt lektorina ka lennuakadeemias. Just oli käivitatud inglisekeelsed õppekavad ja mina arendasin nendesse kahte uut õppeainet – Operations Management in Air Transportation ja Innovation and New Technolo- gies in Aviation . Aga üks hetk tundsin, et ei jõua enam kahel kohal tegutseda. Nüüd olen vaid lõputöid juhendanud ja olen tegev ka Akadeemia nõunike kogus. Klastri juhatus on üheliikmeline ja see üks (mina) on ka ainuke klastri töötaja. Veel on abiks viimase kursuse tudeng Renata Kiilberg , kes tegeleb kommunikatsiooniküsimustega, korraldab igakuise uudis- kirja kokkupanekut. Aga Renata töö on korraldatud lennuakadeemia toel ja klastri palgal ta (veel) ei ole. Temal on just käsil lõputöö kirju- tamine, seda lennundusklastrile aktuaalsel teemal „Kogukonna kommunikatsioonikanalite analüüs Eesti Lennundusklastri näitel“.
Põnev on unistada, et kunagi võiks Eestist tulla tuleviku tehnoloo- giate tegija, kes suudab lennundusele täiesti uue hoo sisse anda.
Tulevikutehnoloogiatest rääkides peaksin puudutama oma vara- semat tegevust lennuakadeemias. Õppeaine Innovation and New Technologies in Aviation arendamisel sain palju inspiratsiooni raamatust „Global Megatrends and Aviation: the path to future-wise organizations ”. Selle autorite kollektiivist on kaks minu head tuttavad varasemast elust ja nende käsitlus lennunduse uutest tehnoloogia- test mulle meeldis. Selles käsitluses on eraldi välja toodud kuus megatrendi, mis len- nunduse arengut maailmas kujundavad – (1) kliimamuutused, (2) tehnoloogia innovatsioon, (3) globaalne majanduskeskme nihe lää- nest itta, (4) suurenev urbaniseerumine, (5) demograafilised muutu- sed, (6) globaalne seotus. Siia lisaksin seitsmendaks veel rahvus- vahelise geopoliitika. Tahan sellega rõhutada, et innovatsioon on süsteemne tegevus, sihi- pärane töö. Selline oli minu „esimene elu“ Tallinna Tehnikaülikoolis. Ettevõtete innovatsioonivõimekuse arendamiseks lõi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) arendusnõunike toetusmeetme. Lennundusklaster sellele ei kvalifitseerunud, kuid me oleme suhtlus- ringis. Kahjuks ei ole ettevõtted pakutavast vedu võtnud. Nii nagu kunagisest lihtsast mobiiltelefonist on saanud väga palju- sid võimalusi pakkuv ärilahendus, nii tasub mõelda ka uue tehno- loogia ilmingutest lennunduses (droon kui esialgne mänguasi on hakanud väga mitmekesist elu elama).
97
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook