saavutada 2050. aastaks valdkondlik kliimaneutraalsus. Täiendavalt hõlmab see avalike vahendite eraldamist, nt aktsiaseltsile Tallinna Lennujaam, et vastav alternatiivkütuste taristu luua – lennujaama eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus juba 2025. aas-tal. Mis faktoritest lennukite saastatus koosneb? Millises faasis toimub suurim saastamine? Õhusõidukite kestlikkuse tagamine algab juba projekteerimise faa- sist. Muuhulgas on planeerimise ja tootmise ning tänapäeval tihti juba ka õhusõiduki elutsükliga seonduv paberimajandus tegelikult suures osas digitaalne ja paberivaba lisaks kestlikele tehnoloo- giatele ning ehitamiseks vajalikele materjalidele. Õhusõiduki käitamise faas on kõige enam keskkonda koormav, ent tänapäeval pööravad ka lennuettevõtjad ise sellele suurt tähelepanu, et valitud trajektoorid (v.a ebasoodsad ilmaolud, õhuruumi piirangud vms) oleksid väiksema kütusekulu ja vähemate heitmete nimel maksimaalselt lühikesed. Lennujuhid toetavad selle realiseerimist ning ka lennujaamad koos maapealsete teenustega on motiveeritud õhusõidukite õigeaegse teenindamise ja jaamast väljumisega sellele kaasa aitama. Maas seisev õhusõiduk on küll kõige rohkem keskkonda säästev, ent see on kõigile, sealhulgas lõpptarbijale, kes peab kinni maksma ka õhusõiduki parkimisega seotud kulud, kõige kallim lahendus – lennujaamades parkimisel kasutavad õhusõidukid juba praegu valdavalt elektritoidet ega tarbi paagis olevat fossiilset kütust. Oluline on, et ka õhusõidukite elutsükli jooksul uuendatakse nii sisu kui ka tehnoloogiat, sh kasutatakse ära mootoreid ja muid kompo- nente teistelt õhusõidukitelt ning elukaare lõpus kasutatakse ära kõik vajalikud komponendid, suunates need ringlusse või ümber-
Kui suure osa moodustavad praegu lennuliikluse heitmed Euroopa üldistest transpordiemissioonist? 017. aasta andmete põhjal tekitab Euroopa Liidu lennun- 2 dussektor ligi 14% transpordi heitmekogustest, mis teeb sellest maanteetranspordi järel suuruselt teise kasvu- hoonegaaside heitmekoguste allika. Milline on kava heitmete vähendamiseks? Mis ajaraamides ja kui palju? Kliimaministeeriumi eestvedamisel ja Transpordiameti ning sektori ettevõtetega koostöös toimub riigi emissioonide vähendamise tegevuskava ehk State Action Plan uuendamine. Lisaks rakendub 1. jaanuarist 2025 ELi kestliku lennukikütuse otsekohalduv määrus kasutamisega seotud kohustuste määratlemiseks ning valmistame ette selleks vajalikke õigusmuudatusi. Kestlik lennukikütus on praeguseid tehnoloogiaid arvestades ainuke tõhus heitmeid vähendav vahend, mis võimaldab süsihappegaasi heitmekoguseid fossiilkütustega võrreldes kogu toote elutsükli jooksul kuni 80% vähendada. Siinjuures on oluline, et kohustus kestliku lennukikütuse (ingl sustainable aviation fuel , SAF) kasuta- miseks oleks kogu Euroopa Liidus ühetaoline, et see ei vähendaks lennutranspordisektori konkurentsivõimet, tekitaks turumoonutusi ega kahjustaks lennuühendusi ehk reisijate võimalusi vabalt ja taskukohaselt liikuda. Kestlik lennukikütus on praegu 5–6 korda kallim ja seda napib. 2030. aastal lisandub kohustus kasutada ka e-kütuseid, mida toodetakse üksnes taastuvenergia abil. Eestis on lõpusirgel lennundusvaldkonna strateegia koostamine, mis toetab transpordi arengu ja liikuvuse tegevuskava eesmärke. Lennun- dusstrateegia hõlmab ka keskkonnaambitsioonide täitmist ja pika- ajalisi Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni eesmärke
Foto: Toyota
Toyota katsetab oma autodes nii vesinikuelementi kui ka vesiniku põletamist sisepõlemismootoris. Paraku ei ole vesinik autotööstuses eriti popp.
99
TEEJUHT / NR 10
Powered by FlippingBook