Selle eest, et lennukite maandumine ja õhkutõus ning reisijate liikumine Tallinna lennujaamas kulgeksid turvaliselt ja tõrgeteta, kannab paljude teiste hulgas iga päev hoolt lennu- jaama päästeteenistus, kes oma hädaolukordade lahendamise valmisolekut pidevalt treenib. hest küljest nõuab õppuste läbiviimist Euroopa Komisjoni Ü määrus nr 139/2014, mis muu hulgas sätestab, et lennu- välja käitaja kehtestab ja rakendab lennuvälja hädaolu- korra lahendamise kava (HOLP), milles peavad sisalduma ka nn suurõppused vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Seda siis päästemeeskonna ja teiste asjassepuutuvate ametkondade üldise hädaolukordade lahendamise võimekuse kontrollimiseks ja parandamiseks. Teisalt – tõeliselt kriitilisi ohusituatsioone või raskeid õnnetusi ja keerulisi intsidente tuleb tegelikkuses ju ette harva. Õnneks. Aga alati, kui need on aset leidnud, tõdevad nendes osalenud inime- sed hiljem, et kui ühte või teist olukorda poleks eelnevalt kümneid või ehk lausa sadu kordi harjutatud, võinuks tagajärjed olla märksa tõsisemad. Nii et kui teinekord võib mingi kujuteldava olukorra taas ja taas läbimängimine olla tüütu, peab meeles pidama, kui vajalik see tegelikult on, sest sellest võib sõltuda sinu enda ja paljude teiste inimeste elu.
Lennuvälja päästeteenistuse ülesanne on pakkuda esmast pääste- teenust, aga kuna lennuõnnetused tähendavad ka riiklikule pääste- ametile kõrgeima kategooria sündmust, reageerivad ka nemad sel- lele alati suurte jõududega. Just seetõttu saab pärast päästeameti sündmuskohale jõudmist nendest ka konkreetset olukorda juhtiv asutus. Lennuvälja päästeteenistus reageerib lennuõnnetuse või intsidendi puhul lennujaamast viie meremiili ehk umbes 9,2 kilomeetri raadiu- ses, mh ka Ülemiste järvel. Reaalseteks ohtudeks ollakse lennujaamas valmis ööpäev läbi Tallinna lennujaama päästeteenistuse juht Silver Luik ütleb, et professionaalsetest päästjatest koosneva meeskonna valmisolek on pidev ja sellega tagatakse Tallinna lennuväljal päästekategooria 8, mis vastab lennuvälja klassi 4E nõuetele. Seda nii lennuohutuse kui ka reisijatele turvalisuse tagamise seisukohalt. See tähendab, et Tallinna lennuväli on sertifitseeritud nii, et sinna võib iga päev maan- duda Boeing 747, maksimaalse õhkutõusukaaluga 400 tonni ringis, pardal sõltuvalt lennuki konfiguratsioonist maksimaalselt 660 reisi- jat koos pagasiga. Regionaalsetel lennuväljadel tagatakse ohutus lendude toimumise ajal. Kuna sealt toimuvad lennud suhteliselt harva, ei ole seal valmis päästemeeskonna pidev kohalolek vajalik. Suurõppusi, kuhu on kaasatud kõik koostööpartnerid, korraldatakse vähemalt kord kahe aasta jooksul ning seda mitte ainult Tallinnas, vaid ka regionaalsetes lennujaamades, mis on Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam hallata. Lisaks korraldatakse ka väiksemaid õppusi, eel- kõige eesmärgiga üle kontrollida ja paremaks timmida suurõppuse käigus välja tulnud vajakajäämisi. Väiksemaid, n-ö majasiseseid harjutusi, näiteks kontrollväljasõite, tehakse minimaalselt üks kord kvartalis. Seega käib treening sisuliselt iga päev. Järelevalvet lennujaama päästemeeskonna tegevuse üle teeb Transpordiamet (TRAM). Iga õppuse kohta tehakse kokkuvõte, kuhu pannakse muuhulgas kirja nii õnnestumised kui ka parenduskohad, mille tulemusena koostatakse tegevuskava edaspidiseks, et ilmsiks tulnud vajakajäämisi veelkord üle harjutada. Kõike seda tehakse ikka selleks, et kui tõesti peaks juhtuma lennu- õnnetus või intsident, toimiks päästeoperatsioon, sh osaliste koordi- neeritud tegevus, tõrgeteta ja sujuvalt. „Lennujaamades ja -väljadel on päästevõimekuse tase defineeritud kategooriatena, sõltuvalt lendude sagedusest, lennumasinate tüüpi- dest jmt. Sellest tulenevalt on ette nähtud näiteks päästeautode arv, kustutusainete kogus, meeskonna reageerimiskiirus jmt,” kirjeldab Silver Luik. „Tallinnas tagame võimekuse, mis vastab lennuvälja sertifikaadile ega jää kuidagi maha teistest maailma lennuväljadest.”
Igale suurõppusele koostatakse konkreetne stsenaarium, mis lepitakse eelnevalt ametkondade ja koostööpartneritega kokku.
101
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook