Kõik õppustel tehtavad toimingud ja liikumised jõuavad kriisistaapi arvutiekraanile, kus siis saadud info põhjal edasisi tegevusi kavandatakse.
Reaalseid olukordi jäljendavad õppused on väga vajalikud. Teoorias võime ju tugevad olla, aga olukordade tegelik läbielamine on hoopis midagi muud, kui neid paberile üles joonistada. Silver Luik
Foto: Aron Urb
Silver Luik on veendunud, et teoorias õpitu vajab igal juhul regulaarset harjutamist n-ö päriselus, et oskused kinnistuksid ja säiliksid.
võib tähendada kaost liikluses, paanikat inimeste seas, selget mõju lennuliiklusele ja palju muud kaasnevat – ning kõiki neid olukordi tuleb harjutada. „Reaalseid olukordi jäljendavad õppused on väga vajalikud. Teoorias võime ju tugevad olla, aga olukordade tegelik läbielamine on hoopis midagi muud,” kinnitab ta õppuste vajalikkust. „Kui me praktilisi harjutusi ei tee, siis ei tähenda teooria mitte midagi. Teinekord võib mingi operatiivtegevus jääda toppama näiteks kasvõi selle taha, et vajalikus kohas on puudu number kümme mutrivõti, mistõttu ei saa kahte toru omavahel ühendada ja kogu tegevus seisab. Seetõttu on ka detailidele tähelepanu pööramine ääretult oluline, et võiksime end oma töös kindlana tunda ning et reisijatel oleks meie juures ohutu.” Ka kõikide uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, olgu siis turva- kontrollis või lendude juhtimises, eeldab õppuste korraldamist ja olukordade läbimängimist. See tuleneb juba erinevatest seadustest, et enne iga uuenduse käiku andmist tehakse sellele põhjalik riskianalüüs ja kui see puudutab kuidagi ka lennuliiklust, siis selle kohta koostatakse ka funktsionaalse süsteemi muudatus, mida eelnevalt presenteeritakse TRAMile. See hõlmab ülevaadet, kuidas muudatus plaanitakse ellu viia. Kui riskianalüüsis tuleb välja, et on vaja teha ka praktilisi harjutusi või midagi reaalselt läbi proovida, siis seda kindlasti ka tehakse.
„Viimase aja üks suurimaid muudatusi oli Tartu lennuvälja üleviimine digitaalsele infoteenusele ja sellele eelnes üsna pikk ettevalmistus- protsess. Nii tegi Lennuliiklusteeninduse AS pikalt nn varioperat- sioone – alguses tehti seda passiivselt, nii, et teenuse osutamine toimus Tartu tornist, aga samas jälgis lennuinformaator seda kõike digitaalsest tornist Tallinnas,” kirjeldab Silver Luik uue tehnoloogia rakendamise eellugu. „Alles siis, kui saadi kätte kindlus, et kõik süsteemid toimivad laitmatult, algasid aktiivsed varioperatsioonid, kus lennuinfoteenust osutati Tallinna digitornist, aga Tartus oli lennuinformaator kogu aeg valmis sekkuma, kui kõik ei peaks mine- ma plaanipäraselt. Alles siis saadi uus lendude digijuhtimise teenus sertifitseerida ja sellele juba igapäevatöös üle minna.” Lennujaama päästeteenistuse põhirolliks jääb aga endiselt valmis- olek reageerida õhusõidukiga juhtunud õnnetustele, sest üleilmse statistika järgi juhtub 80% lennuõnnetustest lennukite maandumise või õhkutõusmise ajal. Päästetöödel kehtib põhimõte, et esmalt tuleb päästa kannatanud. Kui näiteks lennuk on põlema süttinud, tuleb sealt ennekõike inimesed välja saada, alles seejärel saab hakata tegelema kustutustööde ja vara päästmisega.
103
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook