Lõputöö eesmärk oli välja selgitada päästeteenistujate hinnangul mehitamata õhusõidukite käitamiseks olulised teadmised ja osku- sed päästesündmustel, et hinnata nende vastavust koolituskavale ning kitsaskohtade esinemisel teha ettepanekuid koolituskava parendamiseks. Uurimistöö jaoks koostas autor veebipõhise küsimustiku, mis saa- deti päästeteenistujatele üle Eesti. Vastas 55 teenistujat. Pääste- ametilt saadud info kohaselt on kaugpiloodiks saamiseks igal päästeteenistujal vaja läbida kaks väljaõppe astet. Nendeks on Transpordiameti A1/A3 koolituse läbimine ja algpädevustunnistuse olemasolu ning Päästeameti kaugpiloodi koolituse läbimine. Ühe- päevased Päästeameti kaugpiloodi koolitused hõlmavad nii teoree- tilist kui ka praktilist osa. Päästeameti kaugpiloodi koolituskava teoreetilise ja praktilise osa kitsaskohad Esimese uurimisküsimusega sooviti välja selgitada Päästeameti rakendatava kaugpiloodi koolituskava teoreetilise ja praktilise osaga seotud kitsaskohad. Analüüsi tulemustest selgus, et kaugpilootide väljaõppe esimene aste ehk Transpordiameti A1/A3 algpädevuse koolituse veebipõhine lugemismaterjal annab baasteadmised ning valmistab ette mehita- mata õhusõidukite käitamiseks Päästeameti tööülesannetes. Sellegipoolest tõid vastajad välja olulised teemad, millele on nende hinnangul vaja rohkem tähelepanu pöörata. Samuti nähtus uuringu tulemustest, et kaugpiloodi väljaõppe teise astme ehk Päästeameti kaugpiloodi koolituse läbimise järel ei tundnud päästeteenistujad, et oleks mehitamata õhusõidukitega töökohustusi täites esinenud teadmistes puudujääke, mis takis- taksid tööülesannete täitmist. Sellegipoolest hinnati oma teadmisi enamjaolt keskpäraseks ehk hindega kolm, mis näitab, et mõninga- tele teemadele tuleb koolitusel rohkem tähelepanu pöörata. Mehi- tamata õhusõidukite lennutamiskogemust omavad kaugpiloodid hindasid oma oskusi samuti keskpäraseks, mis näitab, et tuleks suurendada lennupraktika osakaalu koolituse praktilises osas.
Mari-Liis Tamm
Foto: erakogu Eesti Lennuakadeemia vilistlane äästeteenistuse aastaraamatu kohaselt võeti 2016. aastal P esmakordselt kasutusele neli kergekaalulist mehitamata õhusõidukit pääste- ja demineerimistööde toetamiseks. Tol ajal oli nende mehitamata õhusõidukite eesmärk teha tulekahju- kolletest fotosid ja videoid. Päästeameti kodulehelt saab lugeda, et mitmete aastate jooksul on mehitamata õhusõidukeid erinevatesse operatiivülesannetesse rakendatud: 2019. aasta suvel süttis Maardus tööstusangaar. Mehitamata õhusõiduki abil tehti linnulennult kindlaks, et ohtlikke vedelikke sisaldanud mahutid olid tühjaks põlenud ning plahvatusohtu endast enam ei kujutanud. 2021. aasta suvel tekkis tulekahju suurel maa-alal. Tuvastati tulekahjukohad raskesti ligipääsetavas asukohas ning tulekahju- koldeid kaheksa hektari ulatuses. 2022. aasta sügisel leiti metsast eksinud vanem mees, kelle asu- kohta oli võimalik tuvastada mehitamata õhusõiduki abil. Politseinike ja päästjate tulevikuvajaduse ja töötasu analüüsist sel- gus, et seoses valdkonna veelgi tehnilisemaks muutumisega pee- takse järjest olulisemaks töötajate tehnilist taipu, mis aitaks oman- dada näiteks mehitamata õhusõidukite käitamisega seotud eri- oskusi. Mehitamata õhusõidukite kaasamisvajadus päästetöödesse on kasvamas ning sellest tulenevalt on tekkinud vajadus eesmärgi- pärasele väljaõppele ja koolitussüsteemi loomisele.
KOOLITUSEL KÄSITLETAVAD TEEMAD (VALIMISKORDADE ARV)
32
Õhuruumi kasutusalased teadmised
19
Õigusalased teadmised
18 18
Käitamisalased teadmised
Andmekaitse ja privaatsus
17
Lennuohutus
15
Üldteadmised mehitamata lennundusest
10
Kindlustus
8
Inimvõimete piirid
Transpordiameti A1/A3 algpädevuse koolitusel käsitletavad teemad, mille kohta vastajad oleksid soovinud saada lisateadmisi (autori koostatud).
7
Julgestus
5
Ei soovi saada põhjalikumaid teadmisi
0
5
10
15
20
25
30
35
107
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook