Heli vettelaskmine.
Meremeheametit on läbi aegade peetud põnevaks, romantiliseks ja raskeks. Tehnika areng on meremeestele lisanud mitmeid uusi töid, nagu sonariga merepõhja kaardistamine või kalaparvede otsimine ja jälgimine. Tööd, mis võtavad aega, nõuavad suurt navigeerimistäpsust ning võivad olla uskumatult üksluised. Samas on sensoorika ja arvutustehnika areng võimaldanud anda need ülesanded masinatele. undipea sadamas toimus 29. septembril Riigilaevastiku H avatud uste päev, kus tutvustati mitmeid uusi tehnoloogi- lisi lahendusi ning arutati meremajanduse tuleviku teema- Kasulikku lasti võib robotlaevale laadida kuni pool tonni. Autopiloot kasutab navigeerimiseks ja objektide vältimiseks GPS-vastuvõtjat, magnetkompassi, AIS transponderit, mitmeid kaameraid ning viite erinevat radarit. Tööülesannete koostamiseks, robotlaeva juhtsüs- teemi laadimiseks ning aluse töö jälgimiseks kasutatakse spetsi- aalset tarkvara ning internetipõhist serverilahendust.
del. Uudse tehnoloogilise lahendusena tutvustati avalikkusele ka uut täisautonoomset robotlaeva, millele anti pidulikul tseremoonial nimeks Heli. Robotlaev Heli on valminud Tartu Ülikooli Eesti Mere- instituudi ja ettevõtete MEC Marine Engineering ning Mindchip koos- tööna. Hargettevõtte Mindchip osalisena oli kaasatud ka Tallinna Tehnikaülikool. Projekti rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandus- fondi EMKF meetme toel. Heli põhiülesandeks saab spetsiaalse so- nari abil kalaparvede leidmine ja parametriseerimine. Robotlaev on 6,2 meetri pikkune, 2,5 meetri laiune ning kaalub alla kahe tonni. 0,4meetrine süvis võimaldab robotlaeva kasutada madalaterohketel merealadel ja rannikumeres ning mõõtmed ja kaal teevad lihtsaks veeskamise väikesadamates ja aluse transpordi kui- val maal. Diisel-elektriline hübriidajam võimaldab robotlaeval liikuda kiirusega kuni seitse sõlme. Sama moodi nagu moodsad pistik- hübriidautod, on uus laev võimeline lühemaid vahemaid läbima ka ainult elektriajamit kasutades ning akude laadimiseks saab sada- mates kasutada elektrivõrku. Pardal on andmeside ja toitesüstee- mid teadusaparatuurile.
Robotlaeval on andmesideks mobiilse andmeside ja satelliitside seadmed. Laeva jälgiv operaatori arvuti on robotlaevaga ühenduses läbi interneti, mis tähendab, et osa meeskonnast võib asuda hoopis baaslaeval, sadamas või teises linnas ja töötada mugavalt kodust või kontorist. Robotsüsteem saab peaaegu kõigi situatsioonidega ise hakkama andes operaatorile võimalikust ohuolukorrast varakult teada ning operaator saab samal ajal ka millegi muu kasulikuga tegeleda, näiteks kirjutada artikleid või teha laboratoorset tööd. Töö- alal piisab ühest inimesest, kes aluse kai küljest lahti või sinna kinni seob, vajadusel kütust lisab ja laadimispistiku kinni või lahti ühendab. Isesõitvate laevade areng on kiire ning sellekohase teadus- ja arendustegevusega tegeletakse ka Eestis. Peagi on Helile ja mitme- tele teistele robotalustele oodata uudseid iseõppivaid navigat- siooni- ja positsioneerimisalgoritme, masinnägemisel põhinevat parendatud objektituvastust, digikaksikuid ja palju muudki kasulikku.
17
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook