Liivi lahe vrakileiud Kübassaarest 7,7 km lõuna pool 14 meetri sügavuses muraja_j mõõdistusalas on 20 meetri pikkune, 5,5 meetri laiune ja 2 meetri kõrgune vrakk. Tundub pargase moodi. Ringsu sadamast ligi 3 km idas alal greta_k asub merepõhjas objekt, mis väga vraki moodi välja ei näegi. Sügavus 43 m, mõõtmed 10 x 6 m. Võib-olla on ka see pargas. Kaks praktiliselt ühesugust vrakki on Ruhnust 14–18 km lõuna pool. Need on 22 meetrit pikad, 6,5 meetrit laiad ja 4 meetrit kõrged. Süga- vus on mõlema juures ligi 40 meetrit, alad holma_l ja holma_o.
Peeter Väling , Transpordiameti hüdrograafiaosakonna juhataja
Transpordiameti merepõhja rutiinsed mõõdistustööd toimusid 2023. aastal peamiselt Soome lahes, Saaremaast läänes ja Liivi lahes. Merel mõõdistasime ligi 1400 ja Peipsil 47 ruutkilomeetri suuruse ala. Merepõhja mõõdistamise käigus avastasime 15 senitundmatut vrakki, millest üks on lennuk. uulist alates on kõik laevad Riigilaevastiku koosseisus, kuid J see mõõdistustöödele negatiivset mõju ei avaldanud. Pigem vastupidi – üle pika aja saime töötada hooaja lõpuni ehk det- sembrini välja. Paljudel varasematel aastatel sai laevade kütuse- raha varem otsa, vahel isegi septembris. Merel töötavad kaks laeva – Jakob Prei ja EVA-320 ning mõõdistus- kaater KAJA. Peipsil tegutseb EVA-301, mis teeb seal vajadusel ka poitöid. Meeskonda kuulub 12 inimest, mis on minimaalne hulk nelja laevaga töötamiseks, sest merel ollakse korraga viiekesi ning nädal aega järjest. Selle aasta vrakid on kõik leitud Jakob Preiga tehtud mõõdistuste käigus. See on hea, sest kui mingi huvitav veealune objekt on leitud Jakob Preiga, siis vaadatakse see kohe üle ka külg- vaatesonariga – reeglina saab lehviksonarist parema ettekujutuse, mis laadi vrakiga on tegemist. Samas jääb sonariga saadud info ikkagi ähmaseks, näiteks laevavrakkide identifitseerimiseks sellest ei piisa, vaja on veealuseid fotosid või filme. Neid saab aga vaid tuuk- rite või allveeroboti abil.
Veel üks vrakk on Ruhnust 16 km NW suunas alas kuunsi_ke. Selle mõõtmed on 26 x 7 x 2 meetrit ja sügavus 30,5 meetrit.
Kõik Ruhnu ja selle sadama ümbrusest leitud vrakid on üsna lagu- nenud ja ilmselt on tegemist vanade puulaevadega.
Mõntu sadamast umbes 14 km idas veiserahu_sw4 alas on 20 meet- ri sügavusel hästi säilinud vrakk mõõtmetega 24 x 5 x 3 meetrit. See võib juba rauast laev olla. Enam-vähem samas kandis, alas kaavi_se1, on veel kaks vrakki. Üks neist on väikelaev mõõtmetega 10 x 2,5 x 1 meetrit 17 meetri süga- vusel ning teine, 4,5 meetri pikkune paat, 13 meetri sügavusel. Märksa suurema vraki leidsime Lõmala sadamast 7,8 km läänes. 20 meetri sügavusel asub 60 x 10 x 8 meetri suurune vrakk. Tegemist on Saksa kaubaaurikuga Kronos, mis on ehitatud 1897. aastal ja mis uppus 16. novembril 1923. Auriku lastiks oli segakaup. Jooksis Kara- la lähistel madalale, vigastas põhja ja hukkus enne kaldale jõudmist koos meeskonnaga (21 inimest). Kaks suurt vrakki on Sõrve tuletornist ligi 16 km SE suunas alas veiserahu_sw9. Esimene on kindlasti süvendustöödel kasutatud pargas suurusega 42 x 6,5 x 3,5 meetrit ja sügavusel 30 meetrit. Teine on märksa huvitavam ja ka suurem vrakk. Selle mõõtmed on 70 x 7,5 x 4,5 meetrit ja sügavus 28 meetrit. Võimalik, et see on veel üks sõja ajal sealkandis põhja lastud kaubalaev. Abrukast 14 km SE suunas, alas tomba_z, on merepõhjas 19 meetri sügavusel väike kalalaev. Mõõtmed 15 x 5 x 2 meetrit. Lennukivrakk Abrukast umbes sama kaugel, aga rohkem lõuna poole leidsime kahemootorilise lennuki. See on kahes tükis, sabaosa on ligi 46 meetrit eemal. Nii kere pikkus kui ka tiibade ulatus on 17 meetrit. Kahe mootoriga lennukeid pole merepõhjas veel kohanud, ühe- mootorilisi on Saaremaa läheduses veelgi. Millega täpsemalt tege- mist on, selle selgitaks sukeldumine, aga kahjuks on Liivi laht sukeldumiseks üks nigelamaid kohti, kuna enamus ajast on vesi läbipaistmatu.
Nüüd siis üht-teist selle aasta vrakisaagist.
Inglise kaubaaurik Success Aprillis leidsime Soome lahest Tallinna—Helsingi laevateest ida pool umbes 4 km kaugusel piirist tundmatu ja suure vraki. Vrakk on 83 meetrit pikk, 12 meetrit lai ja 10 meetrit kõrge ning asub 62 meetri sügavusel. Vrakil käinud sukeldujad tuvastasid, et tegemist on Inglise kaubaaurikuga Success – väga ebasobiv nimi laevavrakile. See sõitis 11. juulil 1885 Kallbodagrundi madalale, pääses lahti ja üritas Tallinna jõuda, kuid oli nii vigastatud, et läks neli tundi hiljem ikkagi põhja. Meeskonnal õnnestus enne laevalt lahkuda. Piirkond oli 2005. aastal juba mõõdistatud, kuid sel ajal oli meil kasu- tada üsna viletsa lahutusvõimega Eestis tehtud sonar ja seda vrakki me siis ei näinud. Hea näide sellest, et vana tehnoloogiaga mõõdis- tatud alad tuleb nüüdisaegsema tehnikaga üle mõõdistada, mine tea, mida veel leida on. See kehtib enamiku Soome lahe kohta, osa lahest on meil nüüd juba uuema tehnikaga ka üle mõõdistatud.
Tänavu oli päris korralik vrakisaak, mullu leidsime kõigest viis vrakki. Töö jätkub ja kindlasti ei jää need leiud viimaseks.
25
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook