VESI
LÕPUTÖÖ “. LNG kasutamisest ja selle varustuskindlusest Läänemere laevanduses Juhendaja Yrjö Saarinen. Veeldatud maagaasi kasutamine laevakütusena – kas endiselt jätkusuutlik valik? Magistritöö „
Magistritöö kaardistas veeldatud maagaasi ehk LNG kasutamist ja varustuskindlust Läänemere laevanduses. Töö eesmärk oli välja selgitada, kas LNG kasutamine laevakütusena on endiselt perspektiivne strateegia Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ( International Maritime Organization , IMO) kehtestatud keskkonnanormide täitmiseks Läänemerel.
eel mõned aastad tagasi oli LNG Läänemere piirkonnas igati V arvestatav laevakütus. Praegu on olukord Euroopa energia- sektoris muutunud, mis on mõjutanud ka LNG kättesaada- vust ja hinda. Gaasikriis seadis kahtluse alla nii LNG laevakütusena kasutamise majandusliku otstarbekuse kui ka selle kättesaadavuse valdkonna vajadusteks vajalikus mahus. Praegu võib LNGd nime- tada pigem üleminekuperioodi kütuseks. Sellisel hinnangul on mitu omavahel seotud põhjust. Rahvusvahelise laevanduse dekarboniseerimine Laevakütuste teema on muutunud aktuaalseks seoses IMO rangete keskkonnanõuetega, mis tulenevad peamiselt rahvusvahelisest laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonist, mille nimeks on MARPOL 73/78. Konventsioonis on muu hulgas määrat- letud eriti haavatavad maailmamere piirkonnad, kus kehtivad tavali-
sest rangemad keskkonnanõuded. Selliste piirkondade nimeks on SECA ( Sulphur Emission Control Area ) ning praegu kuulub sinna kogu Läänemere piirkond. Kõik SECA piirkonda sisenevad või sealt lahkuvad laevad peavad kasutama kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 0,1%. Oleme tunnistajaks ajaloolisele muutusele kommertslaevanduses – üleminekule alternatiivsetele kütuseliikidele. Viimati toimusid selli- sed muutused umbes 100 aastat tagasi, kui toimus üleminek kivi- söelt vedelkütustele. Kui kivisöest loobumine toimus järk-järgult ja kestis mitu aastakümmet, siis praegune üleminek toimub tugeva surve tõttu laevaomanikele ilmselt palju kiiremini. Laevaomanikele avaldavad survet mitmed osalised, eelkõige reguleerivad asutused, aga ka pangad ja investorid, et tagada investeeringute keskkonna- sõbralikkus.
36
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook