ranspordiamet on teinud Kliimaministeeriumile ettepaneku T uuendada järgmise perioodi riigiteede teehoiukava („Riigi- teede teehoiukava 2024–2027“). Riigiteede teehoiukava redaktsioonid, objektide valiku põhimõtted ja kinnitatud nimekirjad avalikustatakse Transpordiameti . kodulehel Eesti riigiteede pikkus seisuga 1. jaanuar 2023 on 16 969 km, millele lisandub sõltuvalt talvistest tingimustest kuni 88 km ajutisi jääteid. Riigi põhimaanteedest kuulub TEN-T (ingl Trans-European Transport Network ) põhivõrku 458 km (Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla) ja üldvõrku 831 km. TEN-T on Euroopa Liidu sisene transpordivõrgustik, mille kaudu edendatakse kaupade ja inimeste liikumist siseturul ning lihtsustatakse rahvusvahelisi ühen- dusi. Riigiteede teehoiukava annab ülevaate riigiteede võrgust ja teede seisukorrast. Lisaks avatakse teehoiu rahastamise põhimõtteid ning tutvustatakse nii riigieelarveliste kui ka välisvahendite kasutamist. Veel antakse lühiülevaade kõigist riigiteede teehoiukava meetme- test, nende sisust ja remondi- ning arendusobjektide valiku põhi- mõtetest. Riigiteede rahastamine tugineb põhimõttel, et enne säilita ja siis arenda . Oluline on hoida riigiteedel saavutatud seisukorra taset ning vastavalt võimalustele ehitada ümber olemasolevaid teid või rajada uusi. Kokku on aastatel 2024–2027 riigiteede teehoiukava rahaline maht 680 miljonit eurot , millest riigieelarvelisi vahendeid on kokku 544 miljonit eurot , Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi (EL ÜF) vahen- deid 88 miljonit eurot, Euroopa ühendamise rahastu ( Connecting Europe Facility , CEF) vahendeid Rail Balticu ja riigiteede eritasandi- liste ristmike ehituseks 43 miljonit eurot ning teiste Euroopa Liidu otsetoetuste vahendeid kuus miljonit eurot. Riigiteede teehoiukava kogurahastusest 189 miljonit eurot kulub tavapärasele hooldusele ning täiendavalt 269 miljonit eurot olemasoleva teedevõrgu säili- tamisele ehk remontimisele ja rekonstrueerimisele. Järgmise perioodi riigiteede teehoiukava vahendid tunduvad sum- madena küll suured, kuid teehoiu maht kahaneb järgmistel aastatel oluliselt. Võrreldes aastatega 2020–2023 on „Riigiteede teehoiu- kava 2024–2027“ rahastus vähenenud 20%. Arvestades juurde ka hindade kallinemise, siis on tööde maht kahanenud ligi 35%. Riigiteede teehoiukava rahaliste vahendite jaotus teedevõrgu säili- tamis- ja arendamismeetmete vahel on toodud tabelis. Kõige keeru- lisem aasta on 2024, kus riigiteede teehoiukava rahaline maht on kukkunud 2010. aasta tasemele. Väheneva rahastuse juures on prioriteet tagada esmajärjekorras olemasolevate teede hooldus ning vastavalt võimalustele nende säilitamine. Järgmisel perioodil ehi- tame ainult neid uusi maanteid, kuhu on eraldatud välisrahastus.
Riigiteede teehoiukava on dokument, mille alusel rahastatakse riigiteedega seonduvat tegevust. Selle koostab Kliimaministeerium Transpordiameti ettepanekul vähemalt neljaks aastaks ning vajadusel muudetakse kava igal aastal. Riigiteede teehoiu rahastamise maht aastate kaupa nähakse omakorda ette riigi eelarvestrateegias.
EESTI RIIGITEEDE LIIGID JA NENDE OSAKAAL KOGUPIKKUSEST
Tugimaanteed 2407 km (14%)
Kõrvalmaanteed ja muud riigiteed
12 528 km
Põhimaanteed 1603 km (9%) Kergliiklusteed 284 km (2%)
(74%)
Riigiteed
Ühendusteed 147 km (1%)
55
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook