MAA
Töösse lähevad Sauga–Pärnu ning Libatse–Nurme 2 + 2 teede väljaehitamine Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahenditest, Rail Balticu objektide rajamine Euroopa ühendamise rahastu vahen- ditest ja lõpetatakse Pärnu–Uulu 2 + 2 lõigu väljaehitamine.
Riigi eelarvestrateegias aastateks 2024–2027 teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu aastaks 2030 TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede nõuetekohase väljaehitamise vastavalt TEN-T määrusele¹. 2023. aasta lõpu sei- suga vastab Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee määruses sätestatud nõuetele 41% ulatuses ja Tallinna–Pärnu–Ikla tee 22% ulatuses. Seoses väga madala liiklussagedusega Tallinna–Pärnu– Ikla maantee lõigul Uulu–Ikla ning Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee lõigul Ülenurme–Luhamaa, taotletakse Euroopa Komis- jonilt nende lõikude nõuetekohaseks väljaehitamise tähtaja pikenda- mist kuni aastani 2050. TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja nüüdisegse- tele tingimustele vastavaks väljaehitamine aastaks 2030, välis- õhus leviva müra vähendamine, Euroopa Liidu intelligentsete transpordisüsteemide määruse täitmine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete ehitamine vajab igal aastal täiendavalt ligi 160 miljonit eurot. Lisaks otseselt riigiteede hoiuga seotud ülesannetele on Euroopa Liidu määruste kaudu pandud Eesti riigile tähtajalised kohustused transpordivõrgustiku parendamiseks. TEN-T määruse nõuete koha- selt peab välja arendama riigi mere-, õhu-, raudtee- ja autotranspordi ühendavad liikuvuskeskused. Lisaks vajab analüüsimist riigi TEN-T võrgustikul asuvate multimodaalsete kaubaterminalide rajamise vajadus. Analüüsi tulemuse põhjal tuleb koostada tegevuskava terminalide arendamiseks. Maanteetranspordi keskkonnajalajälje
Järgmiste aastate väljakutsed riigiteede arendamisel
Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parandamiseks igal aastal vähemalt 210 miljonit eurot . Selline rahastus võimaldaks remondi, rekonst- rueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu säilimise ning likvideerida järgmise 30 aasta jooksul nüüdseks tekkinud remondivõlg. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 115 miljonit eurot aastas, mis on veidi üle poole vajalikust rahastusest ning toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine. Kokkuvõtvalt saab öelda, et järgmise perioodi rahastus ei võimalda peatada teede remondivõla kasvu, täita välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava, rajada kruusateedele tolmuvabasid katteid ning minimaalselt on võimalik panustada säästlikumate liikumisviisidega seotud taristu arenda- misse ja liiklusohtlike kohtade ümberehitamisse. Investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel 2024– 2027 takistab oluliselt transpordi ja liikuvuse arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkide täitmist nii liikluses hukkunute ja vigastatute vähendamise kui ka kruusateedele tolmuvabade katete ehitamise osas . Lisaks avaldab teehoiu puudulik rahastamine negatiivset mõju regionaalarengule, samuti teede-ehitaja ja -inseneri kutse populaarsusele Eesti kutse- ja kõrgkoolides ning teehoiu valdkondlikule võimekusele tervikuna.
¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/2013, 11. detsember 2013, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta
TEEHOIU RAHASTUS JA TÖÖMAHUD NING SEALHULGAS VÄLISVAHENDID KOOS KAASFINANTSEERINGUGA, 2020–2027 (MILJONIT EUROT)
250
3000
231
209
205
203
2500
200
2191 km
179
176
173
1933 km
2000
1674 km
153
150
1416 km
1500
1312 km
1172 km 1209 km
1001 km
100
1000
50
500
61
54
48
46
41
30
25
17
0
0
2020 täitmine
2021 täitmine
2022 täitmine
2023 prognoos
2024 eelarve
2025 eelarve
2026 eelarve
2027 eelarve
mln
km
Rahastus kokku, mln eurot
Sh välisrahastus koos riigi kaasfinantseeringuga, mln eurot
Töömaht kokku, kilomeetrit
56
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook