Veokipark ja nende läbisõit uringus vaadati üle kõik Eestis registreeritud veokid, U nende läbisõidud ja liigitus saasteklassi E1–E6 järgi. Selgus, et saasteklassi E6 veokeid (2013. aastal ja hiljem registreeritud) on registris veokite koguarvust 23% ja saasteklassi E5 veokeid (registreeritud aastatel 2008–2012) 22%. E6 veokid annavad kogu veokipargi läbisõidust 61%. Statis- tikaameti andmeid töödeldes ilmnes, et Eestis registreeritud raskeveokite läbisõidust 28% moodustavad Eesti-sisesed sõi- dud. Teedevõrgu seisukord ja vastavus nõuetele Põhimaanteed moodustavad 10% kogu riigiteede võrgustikust. Veokite läbisõit põhiteedel annab 53% kogu riigiteede läbisõidust ning veetavad koormad 68% kogu riigiteedel liikuvast kogukoor- musest. Uuringus selgus, et 8%-l riigiteede põhiteede võrgustikust ei ole kandevõime piisav. Tugiteedel oli see puudujääk veelgi suurem, sest arvestuslik kandevõime ei ole tagatud 15% tugiteedest ja 25% kõrvalteedest. Selle põhjuseks on ebapiisav investeering teedesse. Uuringu teostaja arvutas välja, et olemasolevate teedel kandevõime taga- miseks oleks vaja 300 miljoni euro suurust lisainvesteeringut, mis tagaks teedel konstruktsiooni, mis vastaks liiklusseaduses kehtestatud nõuetele riigiteedele lubatud autorongidele. Lisaks on uuringu teostaja võrrelnud Eesti ja Soome katendi arvutus- põhimõtteid ja siirdetegureid. Soome põhimõtted arvestavad raskeveokitega, mille täismass on kuni 76 tonni, Eestis on soov jõuda 60 tonnini. Soome arvutuspõhimõtteid Eestis vaja ei ole, küll aga on neid vaja meie ülekaaluliste veokite ohjeldamiseks.
Selleks tuleks lähtuda Soome katendiarvutuse põhimõtetest, aga nende rakendamisel oleks investeeringuvajadus kuni 700 miljonit eurot, ehk üle kahe korra rohkem, kui Eesti arvutuspõhimõtteid järgi- des. Riigiteedel liikuvate autorongide koosseis ja täismassid Uuringus analüüsiti riigiteedel liikuvat tegelikku autorongide arvu, täismasse ja teljekoormusi, et hinnata veokite koosseisu ja ülekaalu. Aluseks võeti riiklike kaalupunktide (Adavere riigitee nr 2 ja Tallinna ringteel Luigel) andmed aastate 2019–2021 kohta. Nende kaalu- punktide andmed andsid infot, millised veokid põhiteedel liiguvad. Lisaks kasutati ka aastatel 2018–2019 sildadel ajutistes kaalu- punktides kogutud andmeid. Sillauuringu mõõtmispunktid asusid peamiselt tugi- ja kõrvalteedel, mis kajastasid liikluskoosseisu nen- del teedel. Andmete võrdlus oli üllatav, selgus, et suur osa raske- sõidukitest liigub lubatust oluliselt suurema täismassiga just kõrval- ja tugimaanteedel. Ülekoormusega paistavad eriti silma viie- ja kuueteljelised auto- rongid, mis veavad puistematerjali ehk nn vannid, mis moodustavad kuni poole autorongide hulgast. Selgus, et iga kolmas puistematerja- li autorong on ülekaaluline. Ilmnes, et ka metsaveo autorongid olid üle lubatud piiride, aga nende koguarv autorongide hulgas oli ainult 3%. Ka iga kolmas kolmeteljeline sooloveok on ülekaaluline.
Sillauuringust tuli välja, et puistematerjalide autorongidel on lisaks ülekaalule ka iga neljanda veoki teljekoormus üle lubatud piiride.
Ülekaal on just kohalikel vedudel, mis liiguvad mööda tugi- ja kõrval- teid. Summaarne ülekaal on vahemikus 20–26%. Eestit läbivad rahvusvahelised veod ei ületa üldjuhul kaalupiiranguid, sest kaalu ja kaupade kontroll toimub laevadel ja tollipunktides. Poole aastaga fikseeriti kahes ametlikus kaalupunktis üle 90 000 trahviväärilise rikkumise. Politsei kaalumise statistikat vaadates selgus, et menetlus ülekaalu eest tehti vaid 48 veokile. Statistiliselt väljendub see selles, et iga 1900. ülekaaluline veok saab karistatud. Veokite tegelikud siirdetegurid Ülekoormatud autorong ja veok või nende ülekaalulised teljed mõju- vad mitu korda suurema koormusena teele, kui lubatud täismassiga veokid. Ülekaal lõhub tee konstruktsioone. Kui arvestada tegelike raskeveokite masse ja nende massist tekkivaid siirdetegureid, tuleb siirdetegurist lähtuvalt tee katendid ehitada kaks kuni kolm korda suuremale koormusele, mis tähendab, et katendid peaksid ülekoor- muse tõttu olema kuni kolmandiku võrra paksemad. Sillad Uuringu teostaja leidis, et on oluline, et sildadel peetaks kinni ette- nähtud teljekoormustest. On välja pakutud, et kuni 20 m sildeava- dele võib üleminekutegureid kasutamata lubada ka kuni 60tonni- seid autoronge. Kui autorongil on suurem täismass, aga autorong on pikk, on see sillale vähem probleemne. Kõige halvem olukord on
60tonniste autorongide liiklemiseks on vaja teha investeeringuid sildadesse.
Fotod: Transpordiamet
59
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook