MAA
Magistritöö „
“. Eesti tingimustesse sobiliku puitsilla projekteerimisvõtted kahe kergliiklussilla näitel Juhendaja Juhan Idnurm.
LÕPUTÖÖ
Rohepööre soodustab puitsildade ehitamist
Rohepöörde tulek on puidu kui keskkonnasõbraliku tootmisprotsessiga kohaliku ehitusmaterjali sildade ehitusse tagasi toonud. uit on kohalik ja kõigile tuttav ehitusmaterjal, maitsekas P puidust ehitis pakub keskkonnas silmailu. Puitsildade ehitamine on pika ajalooga, kuid vahepeal toimunud kivi- ja raudbetoonsildade võidukäik on puidu rajatiste ehitamiseks kasu- tatavate materjalide nimekirjast tõrjunud kui millegi, mida on raske projekteerida ja ehitada ning mis vajab palju hooldust silla püsi- miseks selle eluea jooksul. Möödunud sajandi lõpust on koostööprojektide korras ja uuringu- tega käsikäes hakatud Põhjamaades süstemaatiliselt rajama puidust sildasid – nii kerg- kui ka maanteeliiklusele. Viimaste aas- tate trendid näitavad, et ligikaudu iga kümnes Norras ehitatav sild on puidust ning Rootsis iga viies. Kusjuures Rootsis on mitmed tuntud keemilised kaitsevahendid keelatud (näiteks kreosoot, CCA, CCB)
Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Katriin Vinogradov
Foto: erakogu
ning enamikul sildadel polegi muud keemilist kaitset, kui puidu oma looduslik kaitsevõime.
Puidul on väga hea tugevusomaduste ja kaalu suhe. See on küllaltki lihtsasti vormitav ja silmapaistev. Puitsilda on võimalik rajada väga lühikese ehitusajaga, tarnides ja paigaldades valmis elemendid ehitusplatsil. Kiiresti monteeritava konstruktsioonilahenduse välja töötamine on puitehitiste puhul lausa soovituslik, et lühendada materjali ladustamist välistingimustes ja vähendada ehitusplatsil tehtavate tööde hulka, mis võivad puitu kahjustada. Et immutus- vahendite kaitse tõhusalt toimiks, ei tohiks peale immutamist platsil teha puitelementi sisselõikeid ega puurida auke.
74
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook