MAA
Joonis: Eesti Maanteemuuseum
Foto: Pärnumaa teede kroonika. Lääne Regionaalne Maanteeamet, 2010
Vigala teemeister Osvald Rahe 1948. aastal esitatud kahehobuse lumesahk.
Puidust hobulumesahk Pärnumaal aastatest 1945–1948.
Fotod: Eesti Maanteemuuseum
1949. aastal Võrumaal ehitatud järleveetav puitlumesahk.
Hobulumesahk lumevallide eemaldamiseks Vahetult pärast sõda jätkus autosahku ainult peateede keskosa esialgseks lumest puhastamiseks. Teeosa laiendati seejärel tee- höövlite ja hobulumesahkadega. Viimaseks oli tavaliselt ree taha viltu kinnitatud laudluuk, kuid mõned tollased teemeistrid valmis- tasid ka suuremaid kahe hobusega veetavaid lumesahku. Teehööv- litega lumetõrje puuduseks oli, et puhastatud ala äärde tekkisid järskude servadega vallid ja need tuli kiiresti käsitsi lumelabidaga tasandada, et vähendada tee kinnituiskamise ohtu. Vigala teemeis- ter Osvald Rahe (1920–1995) esitas 1948. aastal ratsionalisee- rimisettepaneku – kahehobuse lumesahk teeäärsete lumevallide eemaldamiseks. Säilinud on saha joonis, millel on näha aluskelk, raudlehest hõlm ja tiisel hobuste rakendamiseks. Järelveetav puidust lumesahk 1949. aastal esitasid Võrumaa teedeosakonna kümnik E. Pilt ja vaneminsener A. Vaher ratsettepanekuna oma järelveetava konst-
ruktsiooniga puidust lumesaha, mis oli mõeldud kasutamiseks veo- auto või traktori haakes. Sel ajal olid muidugi kasutusel juba ka auto- de ette kinnitatavad sahad, mille puhastuslaius oli 1–2 meetrit. Järelveetava saha puhastuslaiuseks oli 3,5 meetrit ja sellega oli võimalik edasi-tagasi sõitude arvelt olulist kokkuhoidu saada, sest vaid kahe käiguga oli võimalik puhastada seitsmemeetrine teeosa. Puitlumesahk töötas autorite kirjeldusel rahuldavalt kuni 30 cm paksuse lumekihi puhul. Ei ole andmeid, kui laialdaseks ja edukaks tollastes oludes sellise saha kasutus kujunes. Autorite kinnitusel töö- tas selline sahk 1948.–1949. aasta talvel heade tulemustega Pihkva–Riia maanteel. Mõlemale autorile maksti lahenduse eest 100 rubla preemiat. Ratsionaliseerija Boris Upine Boris Upine (1906–1991) sündis Tallinnas ja asus 1921. aastal samas tööle autolukksepa õpilasena. 1925. aastal alustas ta tööd lukksepp-autojuhina Harju maavalitsuse teede osakonnas ja edutati
86
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook