Teejuht talv 2023

MAA

Fotod: Eesti Maanteemuuseum

Rakvere teedevalitsuses ratsionaliseerimise korras roomiktraktorile DT-54 monteeritud Caterpillari („Ilmarine“) lumesahk, 1957.

Saare teedevalitsuse veoauto GAZ-66 lumesahaga Suure Väina jääteel 1970. aastatel.

Saha autoriks oli kohaliku teedevalitsuse töötaja August Neidra (1925–2021). Masina rooliratta ümbertõstmisega sai tagurpidi- sõidul puhastada tee lumest. Lumesahad K-700-le leidsid kasutust ka teistes Eesti teedemajandites ja neid hakati kogu vabariigi jaoks valmistama Kohtla-Järve Autokummide Remonditehases. Lume lükkamine merejäält On teada, et lumesaha hõlmasid tehti näiteks teedevalitsuse töö- kodades meetrise läbimõõduga metallist korstnatorust, mis lõigati pikuti pooleks. Mandri ja saarte vaheliste talviste jääteede lumest puhastamiseks vajati sahkasid, mis sobisid kergematele sõiduki- tele. Näiteks valmistati Hiiumaal meremärgi ujuki poolitamise teel lumesahk Ida-Saksa šassiitraktorile RS-09. 1970. aastatel õnnestus Haapsalu, Saare- ja Hiiumaa teedevalitsused autotranspordi ja maanteede ministri korraldusel varustada jääteede hoolduse ees- märgil ühe nõukogude militaarveoautoga GAZ-66. Haapsalu teede- valitsuses valmis masinale sahk, mille siis ka saarlased ja hiidlased ka oma autode jaoks kopeerisid. Liivatamine autokastist ja käsitsi – kooniline puisteseade Sõjajärgsel perioodil hakati nõudma juba ka teede liivatamist. Esi- algu tuli kasutada liivaveoks veel hobuseid. Viiekümnendate aastate algusest puistati liiva teele labidaga veoauto kastist. Liiva ühtla- semaks puistamiseks kasutati juba 1950. aastatel veoauto kastile Paide teedevalitsuse töökoja juhtaja R. Leppiku ratsette- panek 1951. aastast – kooniline puisteseade veoautole.

Lumesahk traktori K-700 haakes Saaremaal, 1970. aastad.

võimaldas paisata lumevalli tee äärest 10–15 meetri kaugusele. Pole teada, kui edukaks see seade tollastes oludes osutus, kuid maanteemuuseumi kogus on säilinud vähemalt mõned fotod selle seadme katsetamisest. Sahad ja sahkamine 1956. aastal oli Eesti NSV automajandites kokku üle 100 mitme- suguse saha, 1965. aastal oli neid juba poole rohkem. Arnold Vol- bergi konstrueeritud lumesahkasid traktorile, teehöövlile ja autole valmistati 1950.–1960. aastatel Paide teedemasinate tehases ja Kohtla-Järve Autokummide Remonditöökojas. Lumesahkasid valmistati ka teedevalitsuste töökodades. Näiteks ehitati Rakvere teedevalitsuse töökojas 1956. aastal sõjaeelsest ajast kasutusel olev Caterpillari („Ilmarine“) roomiktraktori lumesahk ümber nõukogude roomiktraktoritele NATI-3 ja DT-54. Selle ratsio- naliseerimisettepaneku autoriks olid peamehaanik Alfred Albert (1921–2010), teedevalitsuse juhataja Grigori Tšistjakov ja remondi- töökoja ülem T. Saarma. Ettepanek andis väidetavalt 174 100 rubla väärtuses säästu. 1955/56. aastavahetuse raskel talvel hoitigi Virumaal „Ilmarise“ lumesaha abil teed lahti. Kui 1960. aastate lõpul hakkas teedemajanditesse jõudma ratas- traktor K-700 (Kirovets), siis varustati see ka lumetõrje seadmetega. Virumaal valmistati „Kirovetsile“ haakeseadmena kolmnurksahk.

TEEJUHT / NR 8