sega seotud ettevõtteid juhtima. Ise hindab ta, et jõudis helikopteri- piloodina ikkagi suhteliselt tippu välja, tasemele, mis selles vallas on üldse võimalik saavutada. Afganistani missioonile sattus Ivar Värk nõnda, et olles Eesti kaitse- väe ohvitser, sattus ta vahetusohvitserina Suurbritannia armee lennukorpusesse sealseid kaitseväelasi juhtima. Ka siin oli mängus rida juhuseid, aga lõpuks leidis Värk ennast NATO vägede Briti mis- sioonikontingendi koosseisust Afganistanis eskadrilli ülema ase- täitjana ja helikopteripiloodina lahingulende tegemas. „Meie ülesanne oli pakkuda mitmesugust toetust NATO üksustele ja sel-leks oli meie õhusõiduk varustatud väga hea kaamera ja tõhusa automaatkuulipildujaga,” kirjeldab Ivar Värk Afganistanis nelja ja poole kuu vältel tehtud lendude eesmärke. „Meil oli seal mitu üles- annet – tuvastus- ja luurelennud, transpordilennud, toetuslennud ründekopteritele Apache, samuti pakkusime õhutuletoetust suure- matele helikopteritele. Kusjuures reegel oli, et alati lennatakse paari- kaupa, mitte kunagi üksinda.” Afganistanis oldud aja jooksul lendas Värk seal üle 250 tunni lahing- lende. Kopterimeeskond oli kolmeliikmeline – komandör, kes andis korraldusi ja koordineeris protsessi, piloot, kes hoolitses selle eest, et õhusõiduk saaks ohutult punktist A punkti B viidud ja kuulipildur, kes pidi tagama, et vajadusel lastakse õiget sihtmärki ja kui keegi peaks ründama, siis mitte jääda kahjukannatavaks pooleks. Briti armees oli rotatsioon üles ehitatud niimoodi, et üks väekontin- gent viibib missioonil neli kuud. Ka Värk meenutab, et päevad olid pikad ja väsitavad ning inimene ei pruugi seda pinget lihtsalt kauem vastu pidada, vahepeal on vaja teha hingetõmbepause. Tema väe- üksusel läks pikemalt sellepärast, et nende eskadrill oli viimane, mis 2013. aastal Afganistanis missioonid lõpetas – pärast seda hakkas Briti armee sealt vägesid välja tooma. Piloodile tuleb kasuks kõrge enesehinnang Hea piloodina läbilöömiseks on Ivar Värgi sõnul suurel tahtejõul kahtlemata väga oluline osa, aga tähtis on ka vaimne võimekus teha korraga mitmeid asju ja olukordi kiiresti analüüsida. Selleks tehakse alustavatele pilootidele, aga ka teatud regulaarsusega juba ametis olevatele pilootidele, spetsiaalseid psühholoogilisi teste. Matemaa-
Ain Alvela , Teejuhi kaasautor
Praegu Lennuliiklusteeninduse ASi (EANS) juhatuse esimehena töötav Ivar Värk on teinud lennunduses tähelepanuväärse karjääri, mille jooksul on ta olnud ka Briti armee lennukorpuse 672. eskadrilli ülema asetäitja ja kopteripiloot missioonilendudel Afganistanis. rinevalt paljudest väikestest poistest ei meenu Ivar Värgile, et E ta oleks tahtnud lapsepõlves lenduriks saada. Kuna tema isa oli toona kombainer ja bussijuht, siis vaatas ta lapsena pigem nende ametite poole. Vanemaks saades aga tekkis huvi majanduse vastu, just selles plaanis, kuidas elus hästi hakkama saada ja ettevõtteid juhtida. Nii proovis ta pärast Alatskivi keskkooli lõpetamist sisse saada Tartu Ülikooli majandusteaduskonda, ent jäi napilt ukse taha. 1995. aastal oli Tartus avatud lennunduskool, praegune Eesti Lennu- akadeemia. Tuttava soovitusel siirduski ta sinna õppima, sest lisaks lennundusvaldkonnaõppele pakkus toonane Tartu lennukolledž ka majandusalast õpet. Kõigepealt tuli lennujaamade käitlemise ehk selles valdkonnas tegutsevate ettevõtete juhtimise õpe, aga kui avati piloodi eriala, siis siirdus Ivar Värk juba sinna. „Juba lennunduskolledžis õppides ei saanud ma end sellest kuidagi eemale hoida. Aga lõppkokkuvõttes oli minu lennundusse sattu- mine ikkagi üks suur juhuste kokkulangemine,” meenutab ta. „Kandi- deerisin ja läksin kolmandalt kursuselt tagasi teisele kursusele piloodi erialale. Lõpuks lõpetasin sisuliselt kaks eriala – lennujaama- de käitlemise ja õhusõidukite juhtimise.” Piloodikarjääri tipphetk Afganistanis sõjaväljal Ivar Värk räägib, et kuigi lennunduskoolist sai toona ja saab ka praegu hea aluse, et n-ö kõrget lendu alustada, sõltub kõik edasine ikkagi suuresti inimesest endast – milline on tema elufilosoofia ning kuidas ta maailma näeb. „Minu moto on olnud kogu aeg selline, et tuleb tagasi anda see, mis sinusse on investeeritud,” ütleb Värk. „Väljakutseid on elu jooksul olnud palju ja ma oleks piloodikarjääri ehk pikemaltki jätkanud, aga Eestis ei ole kopterite vallas võimalik kuigi paljudes kohtades karjääri teha. On kaks varianti, kas Kaitseväe õhuvägi või Politsei- ja Piirivalveameti lennusalk. Tänapäeval lisandub muidugi ka ärilen- nundus, ent võimalused on ikkagi piiratud.” Kuna ta kõrvuti pilooditööga liikus edasi ka juhikarjääris, siis mingil hetkel saabus loogilise valikuna otsus, et reaalse lendamisega tuleb teha lõpparve ning siirduda püsivalt maapealsele tööle lennundu-
„Oleks vaid rohkem aega, läheks ma iga kell lendama, sest see tegevus sai ikka väga südamelähedaseks.” Ivar Värk
93
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook