ÕHK
tikas ja füüsikas peab tugev olema ning keskmisest paremal tase- mel inglise keelt oskama.
Ta loodab, et otselennud Tallinna lennujaamast eestimaalaste jaoks olulistesse sihtkohtadesse jäävad kestma.
„Eks valikusse jäävad tihti inimesed, kellel on keskmisest kõrgem ego. Võib-olla sellepärast, et see töö nõuab kõrget eneseteadlikkust ja julgust teha kiirelt otsuseid. Samamoodi valitakse inimesi tööle ka lennujuhtimisse,” räägib Värk. Nagu igal alal, aga iseäranis piloodi töös on oluline kontsentree- rumisvõime hetkele, mis parasjagu käsil. Kõigist muudest mõtetest tuleb lahti lasta, sest sellest võib sõltuda sinu elu, aga ka kellegi teise elu. Samas on see ka vabastav tegevus.
„Meil on maailma koduseim lennujaam, väikeste (alla viie miljoni reisijaga aastas) kategoorias,” ütleb Värk. „Tallinna lennujaama on alati meeldiv tulla, siin on suurepärane teenindus ja mõnus õhustik.” Tema hinnangul on vaja riiklikul tasemel otsustada, kas me püüame Eestis arendada mingit majandusharu, mis pakub tuge ka lennundu- sele. Samas, mis puudutab regionaalseid lende, siis valdavalt makstakse ka mujal maailmas neile peale, isemajandavaid siseriik- likke lennuliine kohtab küllaltki harva. Lennuliiklusteenindus pürib digilahenduste suunas EANS, mille juhatusse Ivar Värk nüüdseks juba üle nelja aasta kuulub, keskendub oma arengus uuendusmeelsusele. Ta toob näitena Soome analoogse asutusega Finntraffic sõlmitud koostööleppe, mille eesmärk on kahe asutuse vahelise ühise piiriülese lennujuhti- misteenuse väljatöötamine ja rakendamine, mis on Euroopas tema sõnul ainulaadne ettevõtmine. Teiseks võeti läinud suvel kasutusele droonide haldamise süsteem, millega EANS tagab kõikide õhusõidukite jaoks lennuohutuse kõrget kvaliteeti, sest iseenesest väike droon võib olla suurele õhusõidukile väga ohtlik, kui ta satub valel ajal valesse kohta. Eesmärk on süstee- mid tulevikus liidestada nii, et lennujuht näeb madalama õhuruumi vaadet valides ka ülevaadet seal toimuva drooniliikluse kohta. Kolmas edulugu seondub samuti digitaliseerimisega ja kätkeb en- das nn digitorni teenust. Näiteks juba praegu juhitakse Tartu lennu- liiklust Tallinnast. Tartus on olemas nii kaamera- kui ka helisüsteem, mis võimaldab Tallinnas näha sealsel lennuväljal toimuvat ja suhelda nende õhusõidukitega, mis parasjagu Tartus lendavad. „Olime kolmas riik Euroopas ja kuues maailmas, kes suutis sellise süsteemi käiku lasta,” kinnitab Värk. „Eriti uhke saab olla selle üle, kogu digitorn on made in Estonia – kogu süsteem on Eestis välja arendatud. Meie paljud edulood seonduvadki Eesti kõrge IT-tead- likkuse ja hea infotehnoloogilise võrgu olemasoluga.” Nendele noortele, kes seisavad elukutsevaliku ees ja mõlgutavad peas ka oma edaspidise elu sidumist lennundusega, soovitab Ivar Värk julgesti see uks avada, isegi, kui sa ei tea, mis selle ukse taga toimub. Nii avanevad võimalused, mida alguses ei osanud ette aimatagi. Lisaks usub ta, et lennundus on valdkond, millesse kord juba sisenedes sealt kergekäeliselt enam välja ei astuta. „Isa ikka õpetas mulle, et miski pole võimatu, kõik on tehtav,” ütleb ta. „Lennundus on ka tulevikus vägagi põnev. Edaspidi saab ilmselt ter- veks majandusharuks mehitamata lennundus. See on väga äge valdkond, täis lugematul hulgal võimalusi. Ka uusi ärilisi lahendusi. Innovatsioon tuleb lennundusse ehk küll aeglasemalt kui teistesse majandusvaldkondadesse, aga lennundus on ja jääb kiireimaks liikumisviisiks suurte vahemaade vahel ja arengud selles saavad kindlasti tulevikus toimuma.”
Nii peabki Ivar Värk elus väga oluliseks kaastöötajate vahel valit- sevat usaldust, seda eriti kriisiolukorras.
„Me treenisime Afganistani minekuks päris kaua, nii et see muutus lõpuks juba tüütuks. Aga siis sain aru, et teeme seda selleks, et kee- rulisse olukorda sattudes sa enam ei mõtle, vaid tegutsed ning usal- dad inimest, kes teeb mingit lõiku selles protsessis. Ta nendib, et piloodina oli väga raske senisest tööst ehk siis lendami- sest päevapealt loobuda. Nagu tegelikult kõigi ametite puhul, kus inimene on tipptasemele jõudnud, on sellest lahtilaskmine valulik. Sa pead tunnistama, et nende paljude inimestega, kellega sa varem päevast päeva tööalaselt kokku puutusid, tuleb sul edaspidi hakata lävima juhi tasandilt. „Sellega on ju nii, et ega juht ei ole alati kõigile kõige parem sõber, sest juhtimisotsused ei ole alati kõikidele meeltmööda,” märgib Ivar Värk. „Praegu ütlen ausalt, et oleks vaid rohkem aega ja võimalusi, ma läheks iga kell lendama, sest see tegevus sai ikka väga südame- lähedaseks.” Eesti lennufirma jäi kiratsema meie väiksuse tõttu Ivar Värk ei usu, et Nordica keeruline olukord ja ettevõtte võimalik müük tõmbaks kriipsu peale kogu Eesti lennundusvaldkonnale, mis on märksa avaram, kui pelgalt reisijate vedamine. Tema sõnul on meil lennunduse alal mitmeid edukalt majandavaid ja uuendus- meelseid ettevõtteid, näiteks õhusõidukite hoolduse alal, mis paistavad silma nii Balti riikides kui ka lausa üleilmselt. „Tõsi on see, et oleme väike riik ja meil tuleb valida oma nišš, milles olla tugev. Nii Nordica kui ka kogu meie lennunduse suurimaks probleemiks on meie väiksus, asukoht ja inimeste vähesus Eestis. See pärsib ka Tartu ja Pärnu lennujaamade arengut,” nendib Värk. „Helsingi lennuvälja on investeeritud miljardeid, ka Läti riik on palju ära teinud, et rajada Riiga Balti riikide lennunduskeskus. Meil oma rahvaarvu vähesuse tõttu polegi võimalik kasutada sellist võrgus- tikku. Selleks, et siia aasta ringi palju lennataks, oleks vaja tekitada mingi eriti võimas tõmbekeskus. Ma väga loodan, et linnahallist ehitatakse suur konverentsikeskus, kus kogu aeg üritusi korralda- takse. Areneks äriturism ja see omakorda arendaks ka muud majan- dust selle ümber.”
94
TEEJUHT / NR 8
Powered by FlippingBook