JUHTKIRI
Hea lugeja! astaring on täis ning oleme jõudnud talvenumbrini. A Põgus ülevaade Teejuhi 2025. aasta viimase numbri kaanelugudest. Talvenumbris on meil heameel tutvustada tänavust Aadu Lassi nimelise inseneripreemia laureaati Tiit Joostit . Tiit on Merko Ehitus Eestis töötanud 25 aastat. Just temale usalda- takse Merkos sageli keerulisemad ja vastutusrikkamad insenertehnilised projektid. Hoolimata asjade läbimõtlemi- sest ja korralikult planeerimisest tuleb Joosti sõnul igas pro- jektis alati üllatusi ning see on omamoodi tore. „Ootamatused ja nendele lahenduste otsimine arendab. Sa pead kaaslastega pead kokku panema, mõtlema insenerlikult, leidma välja- pääsu ja kõik see liidab meeskonda. On täitsa kindel, et kui asi tundub liiga keeruline, siis see ei ole õige ja vajab veel läbitöö- tamist. Õige lahendus on lihtne,“ rõhutab Joosti. Suurema meediakära ja liiklejate kriitikata, mis suuri tee- ehitusi tihtilugu saadavad, on Tallinna külje all Raku järve naabruses Viljandi maanteel, kuhu jooksevad kokku ka Saku, Rae ja Kiili valla piirid, valminud Kangru liiklussõlm. Kangru liiklussõlmega lahendati autotranspordi ja kergliikluse ning Rail Baltica omavahelised lõikumised Viljandi maantee, Kurna–Tuhala riigitee ja uue raudtee ristumiskohas. Ehitati neli viadukti, millest üks on mõeldud jalakäijatele, rajati kerg- liiklustunnel, lisaks ratta- ja jalgteed, loomade tõkked ja läbi- pääsud, mürabarjäärid, bussipeatused ja valgustus. Teejuht käis külas Tarmo Soomerel , et uurida, kas pärast Tea- duste Akadeemia presidendi teise ametiaja lõppu 2024. aas- tal saab ta taas mereuuringutele pühenduda. Soomere tõdeb, et plaan teadustööle naasta täitus, kuigi ka praegu on tal roh- kelt ühiskondlikke kohustusi. Mere uurimise huvist ja vaja- dusest rääkides tõdeb Soomere, et „Meri on ja jääb meie koduks. Meil on pikk merepiir ja tänu sellele ligipääs maailma- ookeanile. Eesti on suur mereriik ja just selle pärast suur, et ta on mereriik. Selles valdkonnas peavad olema meie stratee- gilised vajadused hästi kaetud. Nii hariduse andmise kui ka majanduse toetamisel.“ Eesti laevandusel on märkimisväärne kasvupotentsiaal, ent riik ei suuda praegu pakkuda teenusepaketti, mis ahvatleks nii kohalikke kui ka välismaiseid laevaomanikke oma laevu Eesti lipu alla registreerima, selgus Transpordiameti tellimusel val- minud Eesti merenduse konkurentsivõime uuringust. Uuringu
Anu Ots Transpordiameti kommunikatsiooniekspert
Foto: Transpordiamet
tulemuste põhjal kogunes soovitusi ümberkorralduseks nii haldusprotsessis, infosüsteemides kui ka tööjõu- ja maksu- poliitikas. Lennunduse persoonilugu on Eve Härmist , kes on Trans- pordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja. Lennujuhi haridusega, aga nüüd juba aastaid len- nundusvaldkonna üle järelevalvet tegev Eve ütleb, et ükslui- seid päevi tema ametis pole, sest lennundus areneb pöörase kiirusega. „Kui juba kord lennundusse tööle siirduda, siis ena- masti on see amet kogu eluks, sest sel alal edu saavutami- seks ning tõeliselt kaugele jõudmiseks peab inimeses jaguma tahtmist ja visadust. Üleöö ja kiiresti selles valdkonnas kar- jääri teha pole võimalik,“ tõdeb juba ligi veerand sajandit lennunduses tegev olnud Eve. „Droonimüüri idee ja kontseptsioonini jõudsime juba mõne aasta eest – Ukrainas toimuv sõda näitas ilmekalt, et riigid peavad olema valmis end droonirünnakute ja luuretegevuse eest kaitsma,“ kirjeldab Politsei- ja Piirivalveameti piirivalve- juht Veiko Kommusaar Eesti droonimüüri arendamise taga- maid. Eesti arendab droonimüüri, mille eesmärk on luua koos- kõlastatud süsteem droonide tuvastamiseks ja neutraliseeri- miseks meie idapiiril. Selleks kasutataks mehitamata õhu- sõidukeid, droonivastaseid süsteeme ja reaalajas andmete jagamist. Droonide kasutamine linnatranspordis tundub Eestis paljuski veel ulme, ehkki Tallinnas on droonitaristu loomise piloot- projekte tehtud. Samas on Helsingis droone kasutatud juba aastaid. Teejuht ajas juttu Helsingi U-space 2024–2028 pro- jektijuht Christina Suomi ja lennundusspetsialist Jukka Keski-Jaskariga , et rääkida nende kogemusest linnas drooniliikluse käivitamisel ja arendamisel. Samuti saab talvenumbrist lugeda intervjuud taristuminister Kuldar Leisiga , kellelt uurisime, kuidas esimene ministriaasta on läinud.
Head aasta lõppu ning turvalisi pühadesõite maal, õhus ja vees!
2
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook