VESI
teks kalavarude kohta on siiani ammutatud andmeid diiselmooto- riga laevadega merd mööda ringi sõites, mis lisaks suurtele kuludele jätab ka keskkonda üsna suure jalajälje. Samas sonar, mis andmeid kogub, pole kuigi kogukas riistapuu ja seda saaks ühest kohast teise liigutada ka üksjagu väiksema laevaga. Elor Sepa sõnul oli teadlaste huvi eelkõige saada enda käsutusse uurimislaev, mis asendaks suure meeskonna ja kütusekuluga laevu ning võimaldaks ökonoomselt ja operatiivselt kalavarusid seirata. „Meie prototüübil oli maailmas valmislahenduse näol ka paar eelkäijat, ent need olid meie jaoks liiga suured ja kallid. Samas odavaid „hiinakaid”, mis kuigi kaua vastu ei pea, ei tahtnud me ka kasutada,” selgitab Sepp uurimislaeva väljatöötamise põhimõtteid. „Nii sündiski otsus, et teeme parem ise. Mindchipil oli olemas väike katselaev sobilike juhtimissüsteemide väljatöötamiseks, mis küll merel navigeerimiseks ei sobinud, aga selle pinnalt sai edasi minna. Tulemuseks on juba märksa merekindlam alus, mida saab ka suurema laine korral kasutada. Meie soov on sellega kogu Eesti mereala kalaseire kuni majandusvööndi piirini ära katta.” Eesmärk on ambitsioonikas, sest näiteks oktoobri lõpus kilu ja räime seireperioodil on ilmaolud Läänemere keskosas üsna karmid. Kui laev peab sellele vastu, siis sonar vajab andmete hankimiseks stabiil- sust. Nii ongi praeguseks selge, et sügisel on väga keeruline leida ilmaperioodi, mis sellele ikkagi suhteliselt väikesele laevale töötami- seks sobib. Samas saab uurimislaevale Heli anda ka teisi, kaldale lähemal või tuulevarjulisemates kohtades tehtavaid töid. Mõnda asja tuleb veel ka katsetada, aga tehnoloogia toimimine on juba paika timmitud ja tõestatud, et asi töötab. Laeva autonoomsust arendatakse edasi Laeva jälgimine ja vajadusel ka juhtimine käib maa pealt, näiteks lähimast sadamast, kus puldi taga istub operaator, ekraanil on näha laev, selle ümbruskond ja pardaseadmete näidud. Laeva tarkvarale antakse etappide kaupa ette marsruudi punktid, mida mööda laev iseseisvalt navigeerib. Edasiarenduste käigus püütakse laevale tarkust juurde anda, et parandada näiteks kursi muutmise ning oota- matutest takistustest hoidumise töökindlust ja usaldusväärsust. „Kui alustasime, siis tekkisid suured leviprobleemid, sest avamerel mobiililevi pole. Vanad satelliitsüsteemid olid kallid, nende andmete läbilaskevõime oli kesine ja töökindlus polnud kiita,” kirjeldab Elor Sepp. „Siis hakkasime kasutama Starlinki ja nüüd pole laevaga ühen- duse pidamisel enam muret. Küll aga tekitab probleeme hübriidlaeva kiirus, mis praegu on 5–6 sõlme ja jääb suurte merealade katmiseks aeglaseks. Samas laeva suurema kiiruse puhul võib ohuolukorda- dele reageerimine kannatada.” Kui kilu ja räime seire Läänemerel käib enamasti kaks korda aastas: kevadel ja sügisel, siis Liivi lahel on seda viimastel aastatel tehtud kolm korda aastas. Uue uurimissuunana on teadlaste töölauale lisandunud ülesanne välja selgitada, kuidas võivad Liivi lahte
Insenerilahendused. Ettevõtmist toetas Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Laeva kasutusvõimalusi uurivat ja katsetavat teadusprojekti rahastab Interregi Eesti-Läti piiriülese koostöö prog- ramm, projektis osalevad ka Läti teadlased. Alus suudab küll etteprogrammeeritud punktide järgi tehisaru toel ise navigeerida ja ohutuse tagamiseks otsuseid vastu võtta, kuid n-ö lõplikult juhib seda vastava väljaõppe saanud operaator kaldalt. Merel sonari abil kogutud andmed edastatakse keskarvutisse. Üldse on laeval 13 ümbrust jälgivat kaamerat, kaks radarit, mereinfo automaatse identifitseerimise süsteem ja muu vajalik, mis lubab distantsilt jälgida nii laeva ennast kui ka selle pardasüsteeme ning alust ka manuaalselt juhtida. Kui alguses kujunes oluliseks tõrke- kohaks interneti kehv leviala merel, siis nüüdseks kasutusele võetud Starlinki ühendus on selle probleemi kõrvaldanud. Mehitamata veesõiduk Heli on võimeline operatiivselt salvestama või edastama kalaparvede suuruse ja asukoha andmeid. Ennekõike on sel praegu kalavarude seiramise eesmärk. Nende andmete põhjal tehakse muu hulgas ka otsuseid kalapüügikvootide määra- misel. Edaspidi saab saadud infot kasutada ka näiteks kutselise kalapüügi suunamisel. Mehitamata uurimislaev pidi teadlaste soovil vastama mitmetele kriteeriumitele, üks olulisemaid neist see, et laeva oleks võimalik haagise peal mööda maanteed transportida, samas peab ta olema piisavalt kogukas ja vastupidav, et avamerelainetuses hätta ei jääks. Nii sündis laev, millel pikkust viie meetri jagu, mis on varustatud diiselgeneraatori ja elektrimootoriga, arendab kiirust kuni kuus sõlme ning suudab korraga läbida kuni 300 km. TalTechi spinn-off firma Mindchip töötas seejuures välja autonoomse navigeerimis- lahenduse ja muu elektroonika, sh n-ö tehiskapteni tarkvara, MEC konstrueeris ja ehitas laevakere. Mehitamata alus aitab keskkonda ja kulusid säästa TÜ Eesti mereinstituudi pelaagiliste kalavarude töörühma juhataja, ihtüoloog Elor Sepp märgib, et teadlaste huvi oli proovida, kas ja kuidas muudab autonoomne laev nende tööd lihtsamaks ja kulu- tõhusamaks. Teadusinfo kogumine on üsna kulukas tegevus. Näi- Sellised pildid avanevad kaldal olevale operaatorile arvutiekraanil merel seilavast uurimislaevast. Saab jälgida selle asukohta ja kurssi, lisaks näitavad kaamerad ka laevalt avanevat vaadet merele.
20
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook