Ayrton Hüüs kinnitab, et keskkonda säästva kestliku meretee mõõdikud peavad olema läbipaistvad ja tõen- dama, et rohekoridori jalajälg väheneb mõõdetavas mahus aastast aastasse.
Fotod: erakogu, Kliimaministeerium
Projekti eesmärk on tagada, et tulevikus on reisilaevaliiklus ja kauba- vedu Eesti ning Soome vahelisel mereteel keskkonnasäästlik ja kliimaneutraalne. Kuigi alguses on tegemist erasektori initsiatiiviga, toetavad koostööd ka mõlema riigi valitsused ning tulevikku vaada- tes soovitakse sellest luua uuendusmeelne edulugu, mille kogemust saab kasutada ka mujal Euroopas. Selleks tegeldaksegi praegu kohapealse sisulise töö kõrval ka idee kinnistamisega Euroopa Liidu otsustajate töölaudadele. Kliimaministeeriumi merendusosakonna suurprojektide nõunik Ayrton Hüüs märgib, et esialgu tuleb teha tööd üldise arusaama kujundamisel rohekoridori olulisusest, et edaspidi saaks tekkida juba riiklikul tasandil keskkonnahoidlikku merendust suunav poliitika. „Praegu me ajame seda asja n-ö alt ülespoole, oma regio- naalsel tasemel, kokkulepped on tehtud sadamate vahel, aga peaks olema vastupidi. Juhised peaksid tulema Euroopa Liidu seaduse- andjalt, et laevaomanikud saaksid nende järgi oma majandamist, investeeringuid ja üldse tegevust suunata,” kirjeldab Hüüs rohe- koridori loomise praegust olukorda ja selle kandvat ideed. „Praegu on tekkinud koostöökolmnurk Eesti, Soome ja Rootsi vahel, aga see on siiski veel regionaalsel tasemel. Püüame ideed võimalikult palju ka Euroopa suunal levitada, näiteks Läänemeremaade Nõukogu ja muude institutsioonide kaudu, et see saaks rohkem kõlapinda.”
Tallinnas asub reisisadam linnasüdames ning kohalik kogukond ja reisijad pooldavad keskkonnasäästlikumaid merereisimise võimalusi.
Tallinna ja Helsingi sadamad, laevandusettevõtted, linnavõimud ja erasektor on võtnud nõuks luua kahe riigi pealinna vahele roheline merekoridor, mis peaks aitama üleminekut kliimaneutraalsele ja säästvale meretranspordile. allinna ja Helsingi sadamad, linnavalitsused ja kahe linna T vahel seilavaid parvlaevu opereerivad ettevõtted sõlmisid 2023. aasta oktoobris Tallinnas toimunud rohesihtkohtade konverentsil „Green Destinations” koostöölepingu rohekoridori loo- miseks Eesti ja Soome vahel. Leping puudutab lisaks Tallinna ja Helsingi vahelisele mereteele ka Muuga ja Vuosaari mereteed. Hil- jem sõlmisid sarnase koostöölepingu ka Tallinna ja Stockholmi sadamad. Ennekõike soovitakse tähelepanu pöörata laevaliikluse keskkonna- jalajälje vähendamisele, mis tähendab laevade kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamist, aga ka mereliiklusega kaasnevate sadamateenuste ja -taristu, logistika, reisiterminalide jmt juures. Asjaosalised leiavad, et oluline on teha koostööd laevafirmadega nii kestlike pardateenuste osutamisel kui ka keskkonnasäästlike laeva- kütuste leidmisel.
Küsimustele vastab Ayrton Hüüs.
Millest on Tallinna–Helsingi vahelise rohelise laevatee mõte ajendatud ja milleks on seda vaja? Tallinna–Helsingi rohekoridori mõte võttis kuju 2023. aastal, kui Eesti ja Soome allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi (ingl memorandum of understanding , MoU), et liikuda parvlaeva- liikluses kliimaneutraalsuse poole. Tõuke andis asjaolu, et Tallinn– Helsingi on Euroopa mastaabis üks tihedamaid mereteid, siin liigub igal aastal ligi üheksa miljonit reisijat ja suur hulk kaupu. See tähen- dab, et sellel liinil on nii oluline kliimamõju kui ka väga suur potentsi- aal näidata suunda kogu piirkonna meretranspordi rohepöördele. Rohekoridori eesmärk on vähendada laevaliikluse ja sadamate heitmeid, pakkuda reisijatele ja ettevõtetele keskkonnasäästlikke valikuid ning hoida merd ja linnakeskkonda puhtana, ühenduvust ja piirkonna majanduslikku elujõudu vähendamata.
23
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook