VESI
„Rohekoridori rohelisus peab olema arvudes tõendatav, mitte üksnes sõnades kirjeldatav.” Ayrton Hüüs
Oluline eesmärk on senisest keskkonnahoidlikum laevaliiklus ja sadamate majandamine. Kas see on maailmas ainulaadne ettevõtmine? Rohekoridore arendatakse ka mujal maailmas, näited võib tuua ka Põhja-Euroopast, kuid Tallinna–Helsingi koridor on eriline selle poo- lest, et läheneb teemale terviklikult. Me ei keskendu ainult ühele laevaliinile või tehnoloogiale, vaid kogu klienditeekonnale, ehk siis FIN-EST tegevused ja investeeringud keskenduvad linnadevaheli- sele liikumisele, sadamate taristule, alternatiivkütustele, laevadele ja pardateenustele. Lisaks laieneb see nüüd ka Tallinna ja Stockholmi vahelisele koostööle, et viia keskkonnasäästlikud lahendused kogu Läänemere piirkonda. Võib öelda, et me ei ole ainus rohekoridori arendaja, kuid Eesti ja Soome koostöö on praegu edasijõudnumaid ja terviklikumaid näiteid Euroopas. Kuidas rohekoridori määratleda? Millised kriteeriumid peavad olema täidetud, et meretee muutuks n-ö roheliseks? Rohekoridori staatust ei määra deklaratsioonid, vaid mõõdetavad tulemused. Rohekoridoriks saab nimetada liini või sadamatevahe- list ühendust siis, kui kokku on lepitud näitajad, mille saavutamist saab sõltumatult jälgida. Peamised kriteeriumid on laevade ja sadamate tegevusest tekkivate heitmete vähenemine reisija või kaubatonni kohta, alternatiivkütuste kasutuse kasv, sadamate energiatõhusus ja jäätmekäitluse ringmajanduslikkus. Lisaks tuleb heitmeid ja energiakasutust regulaarselt mõõta ja auditeerida, et tulemus oleks usaldusväärne ja võrreldav. Teisisõnu rohekoridori rohelisus peab olema arvudes tõendatav, mitte üksnes sõnades kirjeldatav. Kuivõrd keeruline on merel toimuvat logistikat ja veetavaid kaupu näitajate alusel ühe nimetaja alla panna? See on keeruline, sest laevad, kaubad ja liikumisprofiilid on väga erinevad, kuid eesmärk ei ole kõigile sama tehnilist lahendust peale suruda. Ühine nimetaja ei ole kütus või laevatüüp, vaid heitmete intensiivsus – kui palju süsihappegaasi tekib ühe reisija või ühe kaubatonni liigutamisel. Seda saab mõõta sõltumata sellest, kas tegemist on reisilaeva, veeremilaeva või veosega. Sama asja mõõt- misel on tulemused võrreldavad ka erinevate mõõtmistehnoloo- giate kasutamisel. Millised on selles kontekstis jätkusuutlikkuse kriteeriumid? Jätkusuutlikkuse kriteeriumid tähendavad seda, et meretransporti ei hinnata ainult ühe näitaja, näiteks kütuse liigi järgi, vaid kogu selle
mõju järgi. Peamised põhimõtted on heitmete järjepidev vähene- mine reisija või veotonni kohta, energiatõhususe järk-järguline paranemine nii laevadel kui ka sadamates, ringmajanduse raken- damine jäätmete käitlemisel ning alternatiivkütuste kasutamine, millel on madalam KHG jalajälg. Oluline on, et kõik kriteeriumid oleksid mõõdetavad ja sõltumatult kontrollitavad, mitte deklaratiiv- sed või sümboolsed. Ayrton Hüüs tõdeb, et laevade, kaupade, nende liikumis- teede ja sadamate huvides ühisosa leidmine pole kerge, aga ta usub, et ühine nimetaja, mille järgi joonduda, saab olla KHG heitmete intensiivsus – kui palju süsihappe- gaasi tekib ühe reisija või ühe kaubatonni liigutamisel. Mida tuleb edasi liikumiseks teha poliitiliselt ja millised võiksid olla tehnilised väljakutsed? Eduka edasiliikumise jaoks on poliitiliselt vaja stabiilset ja pikaajalist raamistikku, mis annab ettevõtetele kindluse investeerida. See tähendab selgeid eesmärke, ühtseid mõõtmismeetodeid ja toeta- vaid rahastusmehhanisme, näiteks Euroopa Liidu ja riiklikke toetus- programme esimeste investeeringute riski vähendamiseks. Tehni- lised väljakutsed on seotud eelkõige alternatiivkütuste tarneahelate loomisega, laevade ümberehitamisega ja sadamate energiataristu uuendamisega nii standardiseeritud kaldavoolu kui ka alternatiiv- kütuste punkerdamisvõimekuses. Samuti vajab arendamist digi- taalne seire ja aruandlus, mis võimaldab heitmeid läbipaistvalt mõõ- ta. Kõik see toimub samm-sammult, sest tehnoloogiad ja standardid veel arenevad. Kogu ühtlustamine ja kliimaeesmärkidega (2050+) vastavusse viimine eeldab, et ees seisab ennekõike tohutu paberimajanduse periood? See on tõsi, et standardite ja ühtsete reeglite kujundamine nõuab kooskõlastamist ja kokkuleppeid, aga see ei ole eesmärk omaette. Paberimajandus on tegelikult investeering sellesse, et ettevõtted julgeksid teha pikaajalisi otsuseid. Meretranspordi taristut ja laevu arendatakse kümnete aastate perspektiiviga, näiteks reisilaeva eluiga on umbes 40 aastat. Seega on oluline, et reeglid ja ootused ei
24
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook