KOMMENTAAR
Rohekoridor on toimiv koostööplatvorm Ellen Kaasik, Tallinna Sadama keskkonnajuht
Eesti–Soome rohekoridori koostööprojekti algatamine oli Tallinna Sadamale strateegiline otsus, mis toetab nii keskkonnasäästlikkuse eesmärke kui ka meie ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet. Kuna nii Tallinna kui ka Helsingi sadamad asuvad linna- südames, ootavad kohalikud kogukonnad, reisijad ja kaubavedajad järjest puhtamaid, vaiksemaid ja kliima- sõbralikumaid merereisimise võimalusi. Rohekoridori projekti tarbijaküsitlus näitas, et üle 80% reisijatest peab jätkusuutlikku laevareisi oluliseks ning 72% logistika- ettevõtetest tõi välja, et keskkonnasäästlik transport on muutumas nii nende kui ka klientide jaoks tarneahela konkurentsiteguriks. Rohekoridor annab meile võimaluse arendada koos part- neritega lahendusi, mis vähendavad laevanduse ja sada- mate keskkonnamõju ning samal ajal loovad uusi äri- võimalusi – alates alternatiivkütustest ja energiatõhusa- test taristulahendustest kuni uute teenuste ja digitaalsete innovatsioonideni, mis muudavad kogu reisija ja kauba teekonna sujuvamaks ja ressursitõhusamaks. FIN–EST rohekoridori partnerite ühisprojektid aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid ja edendada ringmajandust Läänemere piirkonnas. Näiteks töötavad nii Tallinna Sadam kui Helsingi sadam välja uusi elektritaristu lahendusi, et tagada tulevikus vajalik võimsus kaldavoolu pakkumiseks ning täiselektriliste laevade teenindamiseks. Need investeeringud ei ole pelgalt kulud – need on osa meie ärilise konkurentsivõime ja tulevikukindluse loomi- sel. Rohekoridorist on kujunemas koostööplatvorm, mis aitab üheaegselt parandada linnaruumi kvaliteeti, toetada ettevõtete keskkonnaeesmärke ja kasvatada meremajan- duse kestlikku kasvu. Meie veendumus on, et kestlikum sadam pole tulevikus eelis, vaid eeltingimus, et püsida rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
Läinud septembris toimus Tallinnas rohekoridori algatajate ühine seminar, kus kujundati teemakohast üldist poliitikat, et kõigil osalistel oleks edasistest tegevustest ühtne ja selge arusaam.
muutuks igal aastal. Euroopa- ja maailmaülesed raamistikud looksid prognoositavuse ja vähendaksid riske, mis võimaldaksid sadamatel ja laevafirmadel kindlusega investeerida uutesse tehno- loogiatesse ja laevadesse. Hiljuti lükati ülemaailmse carbon levy (st rahvusvahelise meretranspordi süsinikumaks, mille eesmärk on vähendada süsihappegaasi heitmeid laevanduses) kehtestamine aasta võrra edasi, millele järgnes ka EU ETS2 (ingl European Union Emissions Trading System ehk Euroopa Liidu teine emissiooni- kaubanduse süsteem, mis laiendab süsinikukaubandust uutele sektoritele) rakendamise edasilükkamine. Taoline ebakindlus ei suurenda laevaomanike investeerimisjulgust ega kindlustunnet tuleviku suhtes. Millised osalised riikidele, laevandusettevõtetele ja sadamate operaatoritele lisanduvad? Lisaks neile on rohekoridori arendamisel võtmeroll energia- ja kütusetarnijatel, sest just nemad loovad alternatiivkütuste tarne- ahelad. Samuti on kaasatud linnad, kuna sadam on osa linna- keskkonnast ja liikumisvõimalused uksest sadamani mõjutavad kogu klienditeekonna jalajälge. Väga oluline roll on ka teadus- ja arendusasutustel, sest paljud tehnoloogiad alates rohekütustest kuni energiataristu ja digiseire lahendusteni on veel arenemisjärgus. Lisaks osalevad finantsasutused, kes tagavad vahendid investee- ringuteks ning transpordi- ja logistikasektori partnerid, kes kujun- davad kaubavooge. Rohekoridor on kogu väärtusahela koostöö- projekt, mitte ainult meretranspordisisene algatus. Millised võiksid olla majanduslikud stiimulid, mis panevad kõiki osalisi projektiga kaasa tulema? Kuidas ületada barjäär, et selles ei nähtaks järjekordset kohustust, vaid võimalust? Majanduslik stiimul tekib eelkõige sellest, et rohekoridor ei ole lisa- kohustus, vaid võimalus tugevdada konkurentsivõimet keskkonnas,
Kõigi ühisprojektide ja partnerite algatustega saab tutvuda
FIN–EST rohekoridori veebilehel
25
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook